Von Krahl küsib, mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud
09.04.2008 16:32
9. aprillil esietendub Von Krahli Teatris Elfriede Jelineki "Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed".
Elfriede Jelineki "Nora" Von Krahli Teatris ja Rainer Sarneti lavastuses on Eesti publiku esimene kohtumine maailmakuulsa näitekirjaniku mõtte- ja tundemaailmaga. Elfriede Jelinek (1946) on Austria romaani- ja näitekirjanik, 2004. aasta Nobeli preemia laureaat ja hetkel üks lavastatumaid naisnäitekirjanikke Euroopas. Nobeli preemia anti Elfriede Jelinekile "musikaalse häälte ja vastuhäälte tulva eest oma romaanides ja näidendites, mis paljastavad erakordse keelelise innukusega ühiskondlike stereotüüpide ja nende orjastava võimu absurdsust." Jelinek preemia vastuvõtule ei ilmunud, kuna kardab viibida rahvarohketes kohtades. Ta on lõpetanud Viini Konservatoooriumi organistina, õppinud kunstiajalugu ja teatriteadust Viini Ülikoolis. 1974-1991 kuulus Austria Kommunistlikusse Parteisse ja sai tuntuks feministina. Tema teostes on läbivaks teemaks naise seksuaalsus, selle ärakasutamine ja sugupoolte konflikt. Romaani "Klaveriõpetaja" (e.k. 2005) põhjal tegi Michael Haneke 2001. aastal samanimelise mängufilmi, peaosas Isabelle Huppert.
Jelineki "Nora" algab sealt, kus lõpeb Ibseni "Nora". Nora lahkub kodusest nukumajast, et alustada uut elu tehasetöölisena. Jelinek esitab kriitilise vaate ühiskondlikele stereotüüpidele ning hakkab vastu hirmutamise strateegiatele. Autor paneb kokku seksuaalse ja majandusliku sõnavara, nähes nende vahel seost. Seetõttu on Jelinekki nagu Freudigi süüdistatud kogu maailma seksualiseerimises. Nii proovitakse naeruvääristada ja nivelleerida autoreid, kes üritavad analüüsida aga eelkõige võimu. Patriarhiaalses ühiskonnas piiratakse hirmutamise abil inimese loomulikke naudinguid ja seksuaalsust, mis sublimeeruvad moonutatud kujul hoopis ühiskondlikus tegevuses, äris ja sõjas. Küsimus pole kolmsada aastat kestnud kapitalismis, vaid kuustuhat aastat kestnud autoritaarses tsivilisatsioonis, mis on moonutanud inimest bioloogiliselt. Pidev stress ja depressioonid on märgiks, et inimene ei talu enam ei endas ega ühiskonnas isakuju, kes teostab ennast võimu, raha ja hirmu abil. Peategelane Nora allub võimukale mehele, kes omakorda allub hirmule.
Elfriede Jelinek
"Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed"
Lavastaja Rainer Sarnet
Kunstnik Liisi Eelmaa
Tõlkija Jaan Kuusik
Mängivad Riina Maidre, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Erki Laur ja külalistena Eva Püssa, Terje Pennie, Anne Paluver.
Esietendus 9. aprillil 2008. Etendused 11/12/14/28/29/30. aprillil ja 2/3/4/6/7/8/10/11/12. mail Von Krahli Teatris.
Madli Pesti
Von Krahli Teater
avalike suhete juht
[email protected]
www.vonkrahl.com
Elfriede Jelineki "Nora" Von Krahli Teatris ja Rainer Sarneti lavastuses on Eesti publiku esimene kohtumine maailmakuulsa näitekirjaniku mõtte- ja tundemaailmaga. Elfriede Jelinek (1946) on Austria romaani- ja näitekirjanik, 2004. aasta Nobeli preemia laureaat ja hetkel üks lavastatumaid naisnäitekirjanikke Euroopas. Nobeli preemia anti Elfriede Jelinekile "musikaalse häälte ja vastuhäälte tulva eest oma romaanides ja näidendites, mis paljastavad erakordse keelelise innukusega ühiskondlike stereotüüpide ja nende orjastava võimu absurdsust." Jelinek preemia vastuvõtule ei ilmunud, kuna kardab viibida rahvarohketes kohtades. Ta on lõpetanud Viini Konservatoooriumi organistina, õppinud kunstiajalugu ja teatriteadust Viini Ülikoolis. 1974-1991 kuulus Austria Kommunistlikusse Parteisse ja sai tuntuks feministina. Tema teostes on läbivaks teemaks naise seksuaalsus, selle ärakasutamine ja sugupoolte konflikt. Romaani "Klaveriõpetaja" (e.k. 2005) põhjal tegi Michael Haneke 2001. aastal samanimelise mängufilmi, peaosas Isabelle Huppert.
Jelineki "Nora" algab sealt, kus lõpeb Ibseni "Nora". Nora lahkub kodusest nukumajast, et alustada uut elu tehasetöölisena. Jelinek esitab kriitilise vaate ühiskondlikele stereotüüpidele ning hakkab vastu hirmutamise strateegiatele. Autor paneb kokku seksuaalse ja majandusliku sõnavara, nähes nende vahel seost. Seetõttu on Jelinekki nagu Freudigi süüdistatud kogu maailma seksualiseerimises. Nii proovitakse naeruvääristada ja nivelleerida autoreid, kes üritavad analüüsida aga eelkõige võimu. Patriarhiaalses ühiskonnas piiratakse hirmutamise abil inimese loomulikke naudinguid ja seksuaalsust, mis sublimeeruvad moonutatud kujul hoopis ühiskondlikus tegevuses, äris ja sõjas. Küsimus pole kolmsada aastat kestnud kapitalismis, vaid kuustuhat aastat kestnud autoritaarses tsivilisatsioonis, mis on moonutanud inimest bioloogiliselt. Pidev stress ja depressioonid on märgiks, et inimene ei talu enam ei endas ega ühiskonnas isakuju, kes teostab ennast võimu, raha ja hirmu abil. Peategelane Nora allub võimukale mehele, kes omakorda allub hirmule.
Elfriede Jelinek
"Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed"
Lavastaja Rainer Sarnet
Kunstnik Liisi Eelmaa
Tõlkija Jaan Kuusik
Mängivad Riina Maidre, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Erki Laur ja külalistena Eva Püssa, Terje Pennie, Anne Paluver.
Esietendus 9. aprillil 2008. Etendused 11/12/14/28/29/30. aprillil ja 2/3/4/6/7/8/10/11/12. mail Von Krahli Teatris.
Madli Pesti
Von Krahli Teater
avalike suhete juht
[email protected]
www.vonkrahl.com