Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

Vanemuise teatri publikugaleriide uued näitused on pühendatud tantsule

01.09.2022 11:10

Vanemuise teatri suure maja publikugaleriis saab 2022. aasta septembrist nautida fotograaf Rünno Lahesoo näitust Vanemuise balletitrupi lavahetkedest ning väikeses majas on avatud Gerd Neggo 1920. aastate tantsuloomingule pühendatud näitus.

Suure maja publikugaleriis on üleval fotograaf Rünno Lahesoo fotonäitus „Hetked“, mis peegeldab tema isiklikke lemmikud Vanemuise balletitrupi viimaste aastate repertuaarist.

„Ballett on kunstivorm, mille eripäraks on kordumatus — ükski esitatud hetk ei teki täpselt samal kujul enam mitte kunagi. Vanemuise balletitrupp on aastakümneid pakkunud publikule kõrgel tasemel nii esteetilist ilu kui ka ehedat emotsiooni, milledest ka minul on olnud juhust ning õnne osa saada. Võtke näitust nautides aega ning meenutage pilte vaadates etendusi ja emotsioone nende kordumatuses,“ soovitas Lahesoo.

Väikese maja publikugaleriis

Näitus „Gerd Neggo. ’Tants üksnes on suverään’“ on pühendatud tantsija, koreograafi ja pedagoogi 1920. aastate tantsuloomingule, millega tähistatakse 130 aasta möödumist tema sünnist.

Gerda Elwine Neggo (1891 Kuressaare – 1974 Stockholm) õppis tantsu aastatel 1921–1924 Rudolf von Labani juures Saksamaal. Viimast peetakse Euroopa moderntantsu üheks rajajaks. Sarnaselt Labaniga soovis Neggo jõuda puhta ja suveräänse tantsuni.

Nii Laban kui Neggo olid seisukohal, et kõige olulisemal kohal tantsus on liikumine, see tähendab tants. Kõik muu ― muusika, valguskujundus, kostüüm ― kuulutati „mittetantsuliseks“. „Kostüüm, dekoratsioon, saatehelid, see kõik on vaid raamiks ja aitab rõhutada tantsija rütmilist väljendust,“ kirjutas Neggo 1927. aastal. „Isegi tantsija on ainult tööriist, ainult vahend otstarbe saavutamiseks. Tants üksnes on suverään,“ jätkas ta.

Tantsualase tegevusega alustas Neggo Eestis 1924. aastal. Temast kujunes järgnevate aastate jooksul hinnatud pedagoog, koreograaf ja tantsija. 1926. aastal avas ta Tallinnas omanimelise tantsustuudio. Algas tihe koostöö Draamastuudio teatrikooli ja Draamastuudio Teatriga (tänane Eesti Draamateater). Neggo õpilaste hulka kuulusid mitmed tulevased tantsijad, tantsuõpetajad ja tantsustuudiote juhid, teiste seas Helmi Tohvelman, Edith Oltorp, Hilda Aren, ja pikaaegne Vanemuise teatri ballettmeister Ida Urbel.

Näitus „Gerd Neggo. ’Tants üksnes on suverään’“ tutvustab koreograafi vaba ja sõltumatut tantsuloomingut läbi fotokunsti. Näitusel eksponeeritavate fotode autorid on vennad Parikased, Karl Aksel, Aleksander Teppor ja teised.

Näituse idee autor on Anne-Liis Maripuu (Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus, Tartu Ülikool), kujundaja Margit Kuus (Kuressaare Ametikool), fotosid töötles Mari-Liis Nellis (Kuressaare Ametikool).

Enne Vanemuise teatrisse jõudmist oli näitus üleval Eesti Draamateatris ja Kuressaare kultuurikeskuses.

Korraldaja: MTÜ Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus. Koostööpartnerid: Kuressaare Ametikooli Disainimajakas ja Eesti Ajaloomuuseum. Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Saaremaa vald, Karli Foto.

Pildil Rünno Lahesoo fotonäitust "Hetked" üles seadmas. Foto: Virge Ratasepp