Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

Uus seadus ja määrus toovad muudatused etendusasutuste toetamise korraldusse

30.09.2022 12:08

2022. aasta juunis võttis Riigikogu vastu etendusasutuse seaduse muutmise seaduse. Vastuvõtmiseni jõudmise protsessis oli olulisel kohal sisuline koostöö etenduskunstide valdkonna esindusorganisatsioonidega. Seadus jõustub 2022. aasta 1. novembril ja koos sellega jõustub ka seaduses toodud punkte täpsustav kultuuriministri määrus.

Etendusasutuste seaduse muutmine on kestnud aastaid. Praegune seadus on mõningate muudatustega kehtinud 2000. aastate algusest ning valdkond ise on jõudnud selle ajaga areneda paljudes küsimustes hoopis teistsuguseks, kui seadus seda korralduslikult ette näeb. See on olnud selge nii Kultuuriministeeriumile kui ka teatritele endile ning seetõttu on seaduse muutmine suuresti paratamatu.

Seadusega koos kehtima hakkava määruse eesmärk on täpsustada seaduses toodud piirides etendusasutuste toetamise reegleid: kirjutada lahti antavate toetuste liigid ja andjad ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Kes saab mida, millal ja kuidas, kui kasutada teatripoliitilise dokumendi kohta üht tuntud poliitika olemuse definitsioonikatset. Ja nagu seadusegi puhul, on ka kultuuriministri määruse loomise protsessis olnud olulisel kohal koostöö valdkonna esindusorganisatsioonidega.

Et mitte koormata lugejat liigselt detailidega, tuleks rääkida peamisest muutusest – etendusasutuste rahastamisel hakatakse võrreldava ühikuna kasutama loomingulise tegevusega seotud töö mahtu. See põhiprintsiip on sätestatud ka muudetud seaduses, kuid selliselt, et oleks põhjust ja võimalust ministri määruses täpsustada, kuidas mahtu arvestatakse ning kuidas see mõjutab võimalikku toetussummat. Mahuarvestuse põhiprintsiibid on juba varem välja käinud Etendusasutuste Liit ja Eesti Teatriliit. Need põhinevad pikaajalistel statistikast tulenevatel tähelepanekutel selle kohta, milline on ühe arvestusliku esitaja ja ühe arvestusliku kümneliikmelise teatritrupi kohta aastas antud keskmine etenduste, uuslavastuste ning isegi külastajate hulk.

Sama oluline on mahuarvestuses etendusasutuste rakendatud koosseisuliste, aga ka mittekoosseisuliste (ehk vabakutseliste) esitajate täistööajale taandatud summaarne töökoormus. Selge on see, et toetusteks ette nähtud kogusumma on piiratud ega suurene mahuarvestuse põhimõtetest tulenevalt automaatselt. Toetuste suurus sõltub Kultuuriministeeriumi eelarvevahenditest ja poliitilistest otsustest laiemalt, mis on omaette protsess. Nende kolme aspekti koosmõju saab uues korralduses määravaks. Kokkuvõtvalt võib ka tõdeda, et senisest veelgi olulisemaks muutub teatristatistika.

Kui rahastamisalused muutuvad, on loomulik, et mõningad muudatused peavad olema võimalikud ka rahastamise lõpptulemustes. Kuid teisalt on teatrimaastikul, nagu kunstivaldkonnas üldse, oluline teatud stabiilsus, mis võimaldab riskida, ja seda aspekti on reeglistiku kujundamisel arvesse võetud.

Praegu on määruse eelnõu kooskõlastusringil teistes ministeeriumides ja arvamuse avaldamiseks esindusorganisatsioonides. Kui sellega seotud küsimused on leidnud lahenduse, avaldatakse määrus Riigi Teatajas ning saab alata toetuste taotlemine 2023. aastaks, siis juba uue seaduse ja ministri määruse alusel.

Allikas: Kultuuriministeerium

Foto: Pexels. Monica Silvestre