Ülemaailmne nukuteatripäev 2019

"UNIMA on 90 aastat noor"

Kallid nukuteatrikaaslased, UNIMA liikmed ja lugupeetud kolleegid üle kogu maailma, kes te täna olete siin koos meiega – ma tervitan teid kogu südamest.

 

Kui mul paluti kirjutada 2019. aasta ülemaailmse nukuteatri päeva puhul UNIMA läkitus, olin lõpmatult liigutatud, sest on suur au ja privileeg meie suurepärase organisatsiooni Union Internationale de la Marionette-UNIMA 90. aastapäeval pöörduda kõigi teie poole.

On uhke tunne olla maailma vanim rahvusvaheline nukuteatriorganisatsioon. Traditsioonid, talent, kujutlusvõime ja raske töö: need on UNIMA tugisambad –  me võime uhkusega tagasi vaadata oma ajaloole ja pärandile. Meie asutajaliikmed ja veel paljud, kel on oma visioon – nemad on need, kes kujundasid nukuteatrimaailma. Mõned neist on meiega täna, teised on olemas meie mälestustes, kuid nende ideaalid, väärtused, kunstiline pärand ja ennekõike empaatia elavad edasi meie üle 90s rahvuslikus keskuses ja esindajate hulgas üle kogu maailma.

Päris algusest peale on UNIMA olnud ideede, mõtete ja loometöö edendamise, toetamise, vahetamise ja jagamise platvormiks. UNIMA 90. aastal peame pühenduma nukuteatriga tegelevate noorte uuele pealekasvavale põlvkonnale –  nii neile, kes hoiavad alal traditsioone kui ka neile, kes viljelevad uut kaasaegset nukuteatrit, kõigile neile, kes oma kujutlusvõime, loovuse ja sõnaosavusega toovad nähtavale ilu olemuse. Oleme nüüd sillal, kui ma nii võin öelda, kandes endaga kaasas eelmiste põlvkondade pagasit, ennast uuesti avastades ja vaadates särava ning kindla tuleviku poole.

Me elame praegu tehnoloogia ja muutuste ajastul, mis toob nukukunstile ja UNIMA-le kaasa suuri võimalusi – see kõik teeb võimalikuks suhelda uute sihtrühmadega, nukke kasutades jutustada lugusid palju köitvamalt, leida uusi võimalusi selleks, et meie tegevus igati nähtavamaks muuta.

Sageli olen kuulnud, kui inimesed küsivad, aga milleks UNIMA. Selle kohta võin ma öelda, et UNIMA on ülemaailmne perekond, inimressurss, mis teebki organisatsiooni selliseks, nagu see on, ja määratleb, mille eest me seisame. Meil on tohutu vabatahtlike kaastöötajate vägi üle maailma, kes on alati valmis appi tulema ja uusi talente kasvatama.

Mis on see, mis meelitab meid tegelema selle kunstivormiga, millele me pühendame kogu oma elu? Kas on see elutu muutmine elusaks, andes talle võime väljendada end viisil, milleks ükski inimnäitleja pole võimeline ega oma selleks õigustki, või näeme me ennast loojatena, kes oma tegelastega manipuleerivad? Olgu põhjus mis tahes, nukud üle kogu maailma on ikka ja alati ennast näidanud, mänginud, võidelnud, armastanud, nad on meie paljusid minevikumälestusi tänasega sidunud. Me õpetame uut põlvkonda, mis säilitaks meie minevikuväärtusi ja traditsioone, olles samas uutele ideedele avatud.

  

Pidagem tähtsaks mitte ainult armastust nukukunsti vastu, vaid ennekõike püüdkem mõista rahvaste ja kultuuride vahelisi erinevusi, mis vajavad üksteisele lähendamist ja nende erinevuste kaotamist.  See organisatsioon ja see kunstivorm võimaldab meil esile tõsta kõige kõrgemaid inimlikke väärtusi nagu rahu ja vastastikune mõistmine kõigi inimeste vahel, olenemata nende päritolust, poliitilistest või usulistest veendumustest ja kultuurierinevustest, nagu see on defineeritud ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioonis. UNIMA, mis on esindatud rohkem kui 90 riigis, on see platvorm, mida saavad omavahel jagada kõik inimesed, kes tegelevad nukukunstiga, uurimistööga, ajalooga, kes kirglikult armastavad seda kunstivormi.

Ülemaailmsel Nukuteatri Päeval on mul hea meel näha, et organisatsioonina oleme jõudnud nii paljude inimeste ja nii paljude kogukondadeni üle kogu maailma, eriti neis ebasoodsates tingimustes olevates piirkondades, kus muidu poleks olnud üldse võimalik nukuteatriga tegeleda. Mulle on suur au ja privileeg töötada kõigi teiega UNIMA presidendina. Olen presidendina ringi sõites ja teiega kokku puutudes kohanud tugevat õlg-õla tunnet kõigi nukkudega tegelejate vahel kogu maailmas; meis kõigis põleb leek, mis hoiab meid liikvel, mis ka ei juhtuks; ja alati on me näol naeratus, kui me kohtume ja vahetame omavahel mõtteid ning ideid. Ma olen suutnud arendada tugevaid sõprussuhteid ja üles ehitada suurepärase ülemaailmse perekonna ning see jääb minuga minu elupäevade lõpuni.

"21. märts on nukuteatrite, nukunäitlejate ja kõigi nende päev, kes nukukunstist lugu peavad." 

Kui Taevataat jõudis järjega inimese loomise juurde, ja kui siis inimesi sai palju, kutsus ta nad kokku ja jagas neile nende keeled. Imekaunid keeled andis ta inimestele, et nad laulaksid ja luuletaksid ja sellega maailma aina kaunimaks kujundaksid ja et maailm oleks järjest huvitavam, ilusam ja et kõigil oleks siin rõõmus meel. Küllap oli tema salasooviks luua niisugune maailmakord, mida tema siis ülevalt vaataks kui head teatrietendust. Taevataat tahtis teatrit teha, ja tegigi. Ja William Shakespeare oli mees, kes teatas sellest Taadi plaanist maailmale: MAAILM ON LAVA JA MEHED-NAISED KÕIK VAID NÄITLEJAD. NAD TULEVAD JA KAOVAD... Ilus ja pikk monoloog lugemiseks komöödiast "Nagu teile meeldib". Soovitan.

Juhtus nii, et inimesed mängivad omi rolle geniaalse kergusega ja lõppematu hulga tüüpide valikuga. Nad nimetavad end draamanäitlejateks ja mõned nende seast teevad koomilist teatrit. Neil on lihtne oma asja ajada: kleebi habe ette, pane võõrad riided selga ja tee, mis tahad, ära sind ei tunne keegi. Teised jälle teevad oma teatrit lauldes ja seda suure orkestri saatel. Seda nad nimetavad ooperiks. Kolmandad ei räägi ega laula,vaid tantsivad ja see on tantsuteater. Ja siis avastasid inimesed Taevataadi saladuse: kui inimene on laval ja teine on saalis ning vaatab laval olija toimetamisi: see ongi teater. Taadi teater on siis seesugune, et tema on üksinda saalis ja meie oleme laval kõigi oma saalidega.

Ei läinud mööda just palju aega, kui keegi nutikas naljamees taipas,et selle asemel, et nägu määrida, parukat teha, habet kleepida, küüru selga meisterdada, võib ta meisterdada nuku ja panna hoopis selle inimest parodeerima. Nii sündis nukuteater kõigi oma õdede-vendadega: varjuteatriga, marionetiteatriga, veeteatriga, noteatriga, kabuki teatriga, jaavateatriga ... Soovitan materjalisse kaevuda ja kümneid avastusi nautida. 

Teatri liike on väga palju sellepärast,et inimesed on erisuguste annetega. Kes laulab, kes tantsib, kes on sõnakunstis veenev, vähe on neid kes suudavad neid kõiki hallata. Igal teatri liigil on omad väljendusvahendid. Ja selleks, et teha head teatrit, peab neid väljendusvahendeid hästi tundma ja meisterlikult haldama. Iga tõsiselt võetav teatri tegija valdab oma töövahendit täiuslikult. Meie väljendusvahend on nukk. Kui võrrelda nukuteatrit sümfooniaga, siis meie nukk on viiuliga samas raskusastmes. Nukk näitab inimestele, kes saalis, missugused me oleme ja missugused me võiksime olla, kui me vaid tahaksime ... või oskaksime. Tove Janssoni Muumitrolli Mamma arvamus asjast: Selleks et kunstnikuks saada, peab alustama lapseeast. Nukuteatri kunst on kunstide seas üks keerulisemaid. Pealtnäha teater nagu ikka: räägitakse, lauldakse, tantsitakse, armastatakse, vihatakse, võideldakse tõe ja õiguse pärast. Rappa läheb kogu moos, kui hakatakse järgima kõiki realistliku draamaetenduse seadusi. Tähtis on, et nukunäitleja mõte ja kujutlus oleksid nuku elavaks mängimisel täidetud poeetilise üldistuse ja kujundite selgusega. See on meie keeles "nukumõtlemine".

Selleks, et olla ühiskonnale vajalik, peame me näitama ühiskonnale tema nägu ja tegu. Aitame oma vaatajaskonda suureks saamise teel. Meie publik saalis on uudishimulik, õpihimuline, siiras ja aus. Selle eest me peaksime teda AUSTAMA. Mõelgem meie rahva demograafilisele seisundile, otsigem võimalikke leevendusi. Meie käes on Eesti inimese Hinge Võti.

Austatud NUKUINIMESED, tervitame üksteist meie pidupäeva puhul ja oleme rõõmsad ka homme.  Ja veel: UNIMA on loodud selleks, et meie, liikmed, saaksime tunda heasoovliku kamraadi toetavat õlga ja kätt.