Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid

Igas Kultuurkapitali valdkonnas kuulutati välja peapreemia ja elutööpreemia laureaadid, lisaks anti üle kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitalide aastapreemiad. 

Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimees, kultuuriminister Indrek Saar õnnitles kõiki laureaate ja tõi esile Kultuurkapitali rolli Eesti kultuuri arendamisel. "Tunnustus kuulub kõigile neile, kes on suutnud oma loominguga kinnistada või luua päris uusi tähendusi ja kõnetada suurt hulka inimesi. Tänu teile saame juubeliaastal kindlalt öelda, et Eesti keel ja kultuur on elujõuline, tugev ja arenev,“ ütles kultuuriminister. Ta meenutas, et Kultuurkapital on Eesti riigist vaid pisut noorem ning selle ligi sajand tagasi kokku lepitud toimimispõhimõtteid pole muudetud. „Kultuurkapital on aidanud ellu viia ühekordseid häid ideid ja andnud hoogu kultuuri loojatele, tänu sellele on rahastatud suursündmuste korraldamist ja märgiliste ehitiste rajamist," lisas Saar.

Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks tõi välja, et alates 1994. aastast on Kultuurkapital toetanud kultuuri ja sporti kokku ligi 332 miljoni euroga. "Selline võimas panus tähistab Eesti taasiseseisvumise järgset suurimat edulugu, ühiskondlikku kokkulepet kultuuri ja sporti nii toetada," lausus Saks.

Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate galaetenduse lavastas Veiko Tubin, õhtut juhtisid Helena Pruuli ja Markus Habakukk, musitseerisid Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv.

Malle Salupere – raamatu "Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel" eest

Aavo Aunroos – Eesti spordi kõiki tahke tundev, pühendunud ja põhjalik spordijuht

Renate Keerd – teravmeelne Keerd-mäng sürreaalse ja reaalse piirimail. Jõulise isikupärase füüsilis-visuaalse teatripildi looja

Heli Jürgenson – XII noorte laulupeo "Mina jään" peadirigent

Margus Toomla – XII noorte tantsupeo "Mina jään" pealavastaja

Olari Elts – Eesti heliloomingu edendaja kodu- ja välismaal

Eesti Rahva Muuseumi hoone loojad

Dan Dorell

Lina Ghotmeh

Tsuyoshi Tane

HG Arhitektuur

Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo

Kino Maastikuarhitektid

Kultuurkapital tunnustab kõrgelt loominguliste meeskondade ühistöö tulemust. Arhitektuurse lahenduse, avalike ruumide sisearhitektuuri ja maastikuga vormitud säng raamib aja ning sündmuste kulgemist terviklikus, dünaamilises keskkonnas. Kõrgelt seatud sihid ja mitmete loominguliste meeskondade koostöö on andnud Eesti kultuurimaastikule aastal 2017 olulise märgi. 

Aasta mängufilm – "November"

Katrin Kissa

Rainer Sarnet

Karin Laansoo

Kadri Laas

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse viljaka juhtimise ning paljude Eesti kunsti rahvusvahelistumisele kaasa aidanud projektide algatamise ja elluviimise eest

Mait Summatavet – erakordselt pika ja viljaka loometeega disainer, kes on ühesuguse virtuoossuse ja detailitäpsusega loonud nii mahukaid interjöörilahendusi, unikaalset mööblidisaini kui julgeid näitusekujundusi.

Mats Traat – vähemalt pooltsadat teost sisaldav looming on alates 1962. aastal ilmunud esikkogust "Kandilised laulud" olnud sõna otseses mõttes Eestimaad kaardistav. Sarnaselt Tšehhovile võiks ka tema kohta öelda: kui Lõuna-Eesti peaks kaduma, siis on võimalik seda tema teoste põhjal taastada. Ajaloo lõikes ulatab see teekond kaasajast Põhjasõjani.

Jüri Kalmus – jalgrattaspordi edendaja ja enam kui 50 aastat aktiivselt Eesti jalgrattaspordi arengusse panustanud noortetreener, kelle õpilastest on sirgunud suurmeistreid nii spordis kui ka elus.  Tema  juhendamisel leidis tee jalgrattaspordi juurde kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe

Liivi Soova – Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu taaslooja ning käsitöö valdkonna edendaja

Roman Baskin – intelligentne komödiant nii lavastaja kui ka näitlejana, nii laval kui ka ekraanil

Mark Soosaar – Eesti filmiajaloo omanäolisemaid ja isepäisemaid dokumentaliste, kes on alati kohal, lavastades reaalsust nii kaadri taga kui otse kaadris

Tiit Pääsuke – viie aastakümne pikkuse kvaliteetse, omanäolise ning kaasaega kõnetava maaliloomingu eest, mis on mõjutanud eesti maalikunsti arenguid ning mõtestamist väga erinevatelt positsioonidelt

Peep Lassmann – traditsioonide edasikandja, kellel on pikaajaline viljakas tegevus interpreedi, pedagoogi ja muusikategelasena

Rahvakultuuri sihtkapital         

Janno Puusepp – harrastusteatrite aastapreemia teatrikunsti loomingulise tegevuse eest

Kersti Loite – käsitöö aastapreemia Virumaa rahvarõivaste uurimuse teostamise eest

Rasmus Puur – koorimuusika aastapreemia kirgliku pühendumise eest loovusele, vabadusele ja vastutusele

Juhan-Henrik Uppin – rahvamuusika aastapreemia rahvamuusika hoidmise ja edendamise eest

Ants Taul – pärimuskultuuri aastapreemia torupilli traditsiooni hoidmise ja edendamise eest

Maian-Anna Kärmas – rahvakultuuri loomingu aastapreemia originaalheliloomingu eest tantsu valdkonnale

Liidia Konsa – rahvakultuuri aastapreemia loova kultuurikorralduse ja loojate hoidmise eest

Kairi Leivo – kultuurimälu talletamise aastapreemia raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" koostamise eest

Rein Leppik – Valga maakonna spordihing – spordielu edendaja, kelle eestvedamisel on enam kui 20 aastat korraldatutud spordisündmusi jooksuvõistlustest maleni, tema 2017. aasta tegusamateks ettevõtmisteks olid XIII Eestimaa Talimängude ja 42. Eesti linnade Suvemängude korraldamine ning seeläbi sportimisrõõmu pakkuminetuhandetele aktiivsetele liikujatele

Kairis Ulp – spordijuhtide majakas – 2017. aasta Eesti Euroopa Liidu eesistumise spordivaldkonna juht ja programmi elluviija, tema juhtimisel viidi läbi kaks kõrgetasemelist konverentsi ning tõstatati Euroopas Eesti spordi jaoks olulisi teemasid 

Raoul Vello Leitham –maadluse edendaja – kelle eestvedamisel on Tallinn Open Kristjan Palusalu noorteturniir kasvanud Euroopa suurimaks maadlusvõistluseks, kus on osalenud tuhandeid maadlejaid

Reele Remmelkoor – olümpiahariduse pikaajaline edendaja – kooliolümpiamängude propageerija Eestis, tema innustuse ja abiga saavad igal aastal tuhanded Eesti koolinoored olümpiavaimust kantud erilise ja sportliku elamuse osaliseks

Sven Andresoo – olümplaste kasvataja – Eesti parimaid, nii noori kui täiskasvanud kergejõustiklasi juhendanud teenekas treener, kelle edukamad ja tuntumad õpilased on Erki Nool, Andrei Nazarov, Valeri Bukrejev, Marko Turban, Janek Õiglane jpt  

Ranno Krusta – Eesti laskespordi edendaja – täpse silma ja kindla käega treener, kelle kogemus ja tarkus viisid Eesti laskespordi esinumbri Peeter Oleski esimeste tiitlivõistluste medalivõitudeni. [preemia anti üle postuumselt]

Sulev Keedus – aasta režissöör mängufilmi "Mehetapja / Süütu / Vari" ja dokfilmi "Sõda" eest

Sandra Jõgeva – aasta dokumentaalfilm –"Armastus…"

Chintis Lundgren – aasta animafilm – "Manivald"

Mart Taniel – aasta operaator filmi "November" unikaalse pildikeele eest

Jörgen Liik – aasta filminäitleja filmidega "November", "Mehetapja / Süütu / Vari" ja "Keti lõpp" tõusmise eest Eesti kinolinale

Rea Lest – aasta filminäitleja filmidega "Mehetapja / Süütu / Vari" ja "November" tõusmise eest Eesti kinolinale   

Salme-Riine Uibo – taustajõu preemia hinnalise töö eest filmidel "Mehetapja / Süütu / Vari" ja "November"

Endel Koplimets – taustajõu preemia tootjasõbraliku suhtumise eest filmiprojektide rahastamisel

Liina Murd – missioonipreemia töö eest erinevate filmiprojektide ja vaatajagruppidega kinos Artis 

Eeva Mägi – noore filmitegija preemia julge visiooni teostamise eest lühidokumentaalfilmis "Lembri Uudu"

Matis Mäesalu ja Jaagup Roomet – parim kunstnikutöö filmi "November" eest

Kaur Kallas ja Kaspar Kallas – eripreemia tehnoloogilise panuse eest maailma filmikunsti

Holger Loodus – materjali- ja kontekstitundliku loomingu ning Tallinna Kunstihoone galeriis toimunud, nüüdisaegset temaatikat eri ajastute vaatepunktidest kujundlikult siduva väljapaneku "Teekond maailma lõppu" eest

Mari-Leen Kiipli – nähtava ja nähtamatu, järjepideva ja katkendliku silmapaistva sõlmimise eest läbi sisuliselt tundliku ja intensiivse loomingu, mida toetab veenev vormide ja materjalide süntees, isikunäitusel "Passiflora" Hobusepea galeriis ning videoinstallatsioonis "One-on-One" Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis

Rebeka Põldsam – Eesti lähikunstiajaloo uuelaadse mõtestamise eest Kumu kunstimuuseumis kureeritud näitusel "Anu Põder. Haprus on vaprus", mis asetas Anu Põdra loomingu rahvusvahelisse konteksti ning tegi nähtavaks naiseks ja naiskunstnikuks olemise kogemuse

Eero Epner – Konrad Mäe elu ja loomingu põhjaliku uurimise ja seeläbi rahvusvahelises plaanis teadvustamise ning mitmekihilise, tugevalt üldistusjõulise, kaasaegse lähenemisega kunstnikuportree loomise eest raamatus "Konrad Mägi"

Ketli Tiitsar, Kristi Paap – kaasaegse ehtekunsti praktikate järjepideva käsitlemise ja tähenduste avamise ning traditsioonilise ja uudse sidumise eest ehtes nii rahvusvahelisel kui kohalikul kunstimaastikul, mis kulmineerus 2017. aastal äärmiselt tugevaks ja veenvaks tervikuks ühisnäitusel Nature Morte. Cherries and Skeleton Tallinna Linnagaleriis