Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

Meil on uus koduleht :)

Kui leiad lehelt mõne veidruse, siis anna sellest palun teada e-posti aadressil info@teater.ee Aitäh!

Rahvusvahelise tantsupäeva läkitus

07.04.2015 15:17

Rahvusvahelise tantsupäeva läkituse 2015 autor on Israel Galván, hispaania koreograaf, tantsija, kes on kaastegev nii au Pariisi Théâtre de la Ville (Linnateatris?) kui Barcelonas Mercat de les Flors (Lillede turg?).

Rahvusvahelist tantsupäeva tähistatakse alates 1982. aastast, 29. aprillil, kaasaegse (?) balleti looja Jean-Georges Noverre'i sünnipäeval.

Carmen Amaya, Valeska Gert, Suzushi Hanayagi, Michael Jackson… nende tants on liigitamatu. Mina ei oskaks nende tantsustiili dešifreerida… minu silmis on nad kui energiat tootvad turbiinid, ja see paneb mind mõtlema, kas koreograafia on tähtsam kui tantsija energia. Kindlasti pole tähtis mitte koreograafia, vaid just see energia ja keeris, mille ta tekitab.
Näen vaimusilmas kõiki külgetõmbavat, tervistavaid võnkeid tekitavat ja kehasid olemuslikult muutvat Tesla trafot: Pina Bausch palvetajana, Raimund Hoghe sitasitikana, Vicente Escudero raagritsikana ja Bruce Lee sajajalgsena.
Oma esimese paaristantsu tantsisin ma oma seitsmendat kuud raseda emaga. Ehk näib see liialdusena. Kuigi ma tantsin peaaegu alati üksi, kujutan ma endale ette, et mind saadavad kummitused, mis mind „üksinduste tantsija“ rollist päästavad. Didi-Huberman ei tahtnuks öelda "soleá-tantsija".
Lapsena mulle tants ei meeldinud, aga ometi tuli see mul välja loomulikult ja lihtsalt. Peaaegu vaistlikult. Ajapikku sain aru, et tants teeb terveks, et ta mõjub mulle peaaegu nagu arstirohi, et ta aitab mind end teistele avada ja mitte olla nii endasse sulgunud. Ma olen näinud pildil ebolat põdevat last, keda tantsuga ravitakse. Ma tean, et see on ebausk, aga kas see oleks iseenesest võimalik?
Hiljem saab tantsust sundmõte: ma veedan tantsides tunde, niikaua kuni ma liikumatult paigale jään ja end asjade reaalsusest ära lõikan. Ma ei tea, kas see on hea, halb või vajalik, aga… nii juba on. Kui ma diivanil paigal istun ja ümisedes oma asjadele mõtlen, palub mu tütar Milena minult: "Issi, ära tantsi!"
Ja ma lihtsalt näen, kuidas inimesed liiguvad — tänaval kõndides, taksot tellides ning oma eri vormide, stiilide ja deformatsioonidega liikudes. Kõik tantsivad! Neil pole aimugi, aga nad tantsivad! Ma tahaksin neile hüüda: "Osa inimesi veel ei tea seda! Me kõik tantsime! Neil, kes ei tantsi, pole vedanud, nad on surnud, nad ei tunne ega kannata!"
Mulle meeldib sõna "fusioon". Mitte turundusterminina, millega püütakse sihtgrupis segadust tekitades müüa teatavat stiili või brändi. Pigem tuumalõhustumine, tuumasüntees: kokteil Juan Belmonte kinninaelutatud jalalabadest, Isadora Duncani õhulistest käsivartest ja filmi "The Goonies" osatäitja Jeff Coheni pooleldi kõhutantsust. Ja kõigist neist koostisosadest saab kokku segada mõnusa taheda, maheda, kibeda või jalamaid pähe hakkava joogi. Meie traditsioongi on selline segu, me lähtume kokteilist ja ortodoksid tahavad, et selle retsept jääks saladuseks. Aga ei, rassid, usud ja poliitilised tõekspidamised — kõik segunevad! Kõik võivad koos tantsida! Võib-olla mitte üksteisest kinni hoides, aga üksteise kõrval küll.
Ühe iidse hiina vanasõna kohaselt võib liblika tiivalööki olla tunda teisel pool maakera. Kärbse lendutõus Jaapanis võib põhjustada taifuuni Kariibi merel. Pedro G. Romero ütleb pärast vapustavat sevillanas'e-tantsu: "Samal päeval, kui Hiroshimale heideti tuumapomm, harjutas Nižinski Austria metsas grand saut'd." Ja mina fantaseerin edasi: Savion Gloveri löök paneb pöörlema Mihhail Barõšnikovi. Samal hetkel jääb Kazuo Ono paigale ja tekitab teatud pinge María Muñozis, kes omakorda mõtleb Vonrad Veidti peale ja kelle pärast tekitab Akram Khan oma garderoobis maavärina: tema kellad liiguvad ja väsinud tantsija higipiisad värvivad põranda teist karva.
Ma tahaksin selle rahvusvahelise tantsupäeva pühendada ükskõik kellele maailmas, kes just praegu tantsib. Aga lubage mul palun teha üks nali ja väljendada üks soov: baleriinid, muusikud, produtsendid, kriitikud, repertuaari koostajad, tehkem suur finaal, tantsigem kõik, nagu seda tegi Béjart, tantsigem suurelt, tantsigem Raveli "Bolerot", tantsigem seda koos.


Tõlkinud Margus Alver