Rahvusvahelise nukuteatrikunsti päeva läkitus

Täna, 21. märtsil 2024 tähistatakse üle maailma nukuteatrikunsti päeva. Sel puhul on kirjutanud läkituse Bosnia päritolu Peruu nukunäitleja, lavastaja, teatrijuht ja pedagoog Ines Pasic.

"Tervitan UNIMA nimel kõiki nukunäitlejaid ülemaailmse nukuteatrikunsti päeva puhul.

Tervitan oma kalleid kolleege, ühise unistuse jagajaid, ajatu tegelikkuse tõlgendajaid …

Meie oleme inimesed, kes tegelevad ühe kõige alandlikuma ametiga. Hoolimata sellest, me suhtleme jumaliku maailmaga intiimselt ja siiralt, justkui vana abielupaar.

Iga kord, kui nukk meie kätes ellu ärkab või nukuniidid kinnitavad kõigi elusolendite ühtekuuluvust, avastame meie end selle loo kangelastena üha uuesti. Iga kord, kui üks elutu ese avab meie mälestused või ajaloolised mälestused omandavad valguse ja varju mängus kohalolu, muutub see hetk ajatuks. Kui tegelased, kes meie hinges elavad, võtavad enda valdusse meie keha, avastame, et üksainus inimene võib sisaldada kogu inimkonda.

Kui me kõikvõimalike kunstivormide juures pühendame end nukumängukunstile, saame osa ühest iidsest rituaalist. Sellega me muudame käega katsutavaks ja silmaga nähtavaks selle, mida pole päriselt olemas, ning laseme nukunäitlejal luua ja publikul kogeda midagi maagilist.

Me elame imelisel, kuid samas hirmuärataval ajal. Kuid kas see pole alati nii olnud? Kas inimkond kõnnib väljasuremise serval või ehk pole me kunagi olnud nii lähedal Prometheuse saatusele? (Prometheus pälvis karistuse selle eest, et varastas jumalalt inimeste jaoks tule – tõlkija)

Kas see on märk meie rumalusest või hoopis kvanthüpe meie teadvuses? Kas me jõuame kriitilise massini, mis toob kaasa vajalikud muutused, või kahandab meid hoopis valeinformatsioon ja hirm?! Kui palju vastuseid ja ettepanekuid saame edasi anda ja kui paljusid suudame päriselt realiseerida?

Kas nukud saavad maailma päästa kliimamuutustest, sõdadest või orjusest? Ma ei tea!

Maailm on siiski selline, nagu ta on, ja pole olemas garantiid kellelegi ega millelegi. Nagu üks imeline luuletaja on kord ütelnud: "Sa lood ise tee, mida mööda kõnnid."

Mida ma kindlasti tean oma kogemuse ja imelise nukukunsti praktiseerimise kaudu, on see, et nukud avavad valguse tee pimeduses, päästavad valla päikese pilvede tagant ja pakuvad varjupaika haavatud hingedele.

Nukud annavad elurõõmu ja aitavad luua paremat homset. Nad tõmbavad meid välja mugavustsoonist ja poliitkorrektsusest. Nukud eemaldavad meilt tõsiduse maskid ja lasevad nautida elu. Nad õpetavad meid mängima ja olema lapsemeelsed, ilma ootuste või muredeta. Nukud on meie seiklus, meie paradiis ja meie kindlad sammud maa peal.

Mis võiks olla parem kingitus maailmale ja endale kui teadlikkus oma inimlikkusest!

Üheskoos nukkudega loome tulevikule "hea näo". Selleks on vaja nukud kohvritest välja võtta ja üheskoos korralik etendus lavastada.

Head ülemaailmset nukuteatrikunsti päeva!"

Läkituse tõlkis Kristiina Oja.