Raamatuesitlus: Merle Karusoo “Panso 100. Nii palju kui andsid koerale. Mina, mu õpetaja ja teised tegelased”

"Nii palju kui andsid koerale, saad temalt ka tagasi. Nii ütlevad koerapidajad. Vaimuinimesena julgen väita: nii palju kui andsid rahvale, saad temalt ka tagasi. Režissöörina ütlen: nii palju, kui andsid näitlejale, ei saa sa iialgi tagasi. Samuti ka õpetajana. Režissööri ja õpetaja missioon sarnaneb ema omaga."

Voldemar Panso, 23. jaanuar 1977

Panso (1920–1977) on kirjutanud ja Pansost on kirjutatud. Ja temast kirjutatakse kindlasti veel: mälestusi, artikleid, ehk jõutakse monograafianigi, millega tegelemist takistas omal ajal see, et tema pärand oli uurijatele suletud.

Käesolev kaheköiteline raamat on dokumentaalne selles mõttes, et kasutatud on kunagi kirjapandut nii Merle Karusoolt kui tema õpetajalt Voldemar Pansolt; ja subjektiivne, sest valik ja kärped on alati subjektiivsed. Kasutatud on muuhulgas Karusoo (VII lennu) erialapäevikuid 1972–1976, Panso kartoteegikaarte aastatest 1972–1977, lavakunstikateedri protokolle, Lea Tormise kommentaare, intervjuusid Mari-Liis Külaga aastast 2019.

Kui esimeses raamatus on põhiline Karusoo tekst kooliajast ja kommentaarid neli aastat hiljem, siis mida aeg edasi, seda enam vähenevad õpilase märkmed ja hakkavad kehtima õpetaja omad.

Autor: Merle Karusoo

Toimetaja: Margot Visnap

Kunstnik: Mari Kaljuste

Välja andnud: Varrak, 2020