Konverentsikutsung: konverents sarjast “Etüüde nüüdiskultuurist”

Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse ja kultuuri uurimise keskus ning Eesti Kirjanike Liit korraldavad konverentsi sarjas "Etüüde nüüdiskultuurist", kus seekord võetakse vaatluse alla kultuuriloo kujutamine ja tõlgendamine etenduskunstides - eeskätt teatris - ja filmis. 

Konverents toimub 18. septembril 2015 Tallinna Kirjanike Majas.

2013. aasta draamaülevaates tõdeb Ene Paaver, et viimase kümnekonna aasta näitekirjandus on innukalt tegelnud aja- ja kultuurilooga ning publikust neil lavastustel puudu ei ole. Filmitegijate huvist kultuuriloo vastu annavad tunnistust nt Peeter Simmi "Georg", Jaak Kilmi "Kohtumine tundmatuga" jt. 

Nullindate keskel tõusnud kultuuriloolise dramaturgia laine ei näita veel vaibumise märke, vastupidi - see näikse olevat muutunud algupärase näitekirjanduse peavooluks. Kultuurilugu on huvitanud paljusid kirjanikke ning lavastajaid - Madis Kõiv, Andrus Kivirähk, Mart Kivastik, Urmas Vadi, Merle Karusoo, Loone Ots, Ivar Põllu jt. Populaarsed on isiku-, aga ka kohaloolised näidendid, lähenemisviisid ulatuvad rangest dokumentaalsusest vabade kujutlusmängudeni ajaloo teemadel. Lavale ja ekraanile on toodud peamiselt üldtuntud kultuuritegelasi, nt Lydia Koidula, Juhan Liiv, Vaino Vahing, Konrad Mägi, Eduard Viiralt, Voldemar Panso, Paul Keres, Georg Ots, kuid ei puudu ka vähem tuntud isikud nagu vend Vahindra. On kirjutatud välismaistest loojatest (Jaan Unduski "Boulgakoff" ja "Quevedo") ning vaadeldud baltisaksa ja eesti kultuurilise identiteedi põimumist (Tõnu Õnnepalu "Sajand" jt). Kultuurilugu on jõudnud ka ooperiteatrisse (nt Tõnu Kõrvitsa "Liblikas"). Tegemist on praeguses kultuuripildis jõuliselt esilekerkiva fenomeniga, mille põhjused, iseärasused ja mõjud väärivad lähemat uurimist. 

Parafraseerides prantsuse filosoofi Louis Althusseri, kes kasutas subjekti moodustumise loogika kirjeldamiseks ühiskondades kunagi mõistepaari _reconnaissance/méconnaissance_ (äratundmine/mitteäratundmine), võiks küsida, kas kohtumine tuttavaga (ajalooga, traditsiooniga jne) pole samaaegselt alati ka mittekohtumine, eksitus (selliseid "kohtumisi" tunneme palju Madis Kõivu näidenditest). Kuivõrd kinnitavad sellise äratundmise rituaalid meie kultuurilise olemasolu vundamenti ja mil moel nad seda õõnestavad, seades meid vastamisi kultuuriloo kummitustega ja sundides neid tõlgendama?

Kutsume teid arutlema kõnealuse fenomeni üle. Oodatud on nii üldistavad ja võrdlevad käsitlused kui ka üksikuid autoreid ja/või teoseid vaatlevad ettekanded. Ettekande pikkus on 20 minutit. Ootame teie esialgset teemat 20. juuniks, täpsustatud teemat ja lühiteese 21. augustiks.

Konverentsi ettekannete põhjal koostatakse artiklikogumik.

Lisainfo:

Luule Epner
[email protected]
Mari Laaniste
[email protected]