Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

See the latest info of Estonian theatre

Jõululavastused 2019

29.11.2019 15:06

 
NB! Siia nimekirja on märgitud peamiselt lavastuste detsembrikuised etendused. Nii mõndagi lavastust mängitakse edasi ka jõulujärgsel ajal.


30. novembrist 8. detsembrini Piip ja Tuut Mängumajas "Piip ja Tuut piparköögis"
Etendus nagu kokasaade, mille käigus tutvustatakse piparkoogi ajalugu, eksootiliste maitseainete ja kodumaiste koostisosade päritolu, tehakse trikke ja lauldakse, nagu köögis ikka, sest toit peab valmima hea tuju ja hea hooga. Etenduse jooksul sünnib vaatajate silme all ehe piparkoogitaigen ja lõpuks saavad ka piparkoogid ahjuküpseks ning sobivad maitstagi, kui just kõrbema ei lähe, sest paar korda on sedamoodi juhtunud, et Piip ja Tuut unustasid end koos vaatajatega lustima ja alles kõrbelõhn tuletas meelde, et keegi peaks ka ahjul silma peal hoidma.


1.–19. detsembrini NUKU ovaalsaalis "Päike, Kuu ja tähed"
Ennemuiste oli taevas nii madalal, et pikk mees võis seda käega silitada. Uudishimulikud rätsepalapsed tahtsid väga teada, mida Vanataat ning teised suured ja vägevad üleval taevas teevad. Nad ronisid kivi otsa ja torkisid taevavõlvisse augud, et üleval toimuvat näha. Ja nende vanemad lõikasid taevast tükke oma kulunud rõivaste lappimiseks. Selle peale sai Vanataat pahaseks ja pidi tõstma taeva nii kõrgele, et seda keegi enam puudutada ei saaks. Rätsepapere tehtud aukudest said aga Päike, Kuu ja tähed.


1.–21. detsembrini eri Eesti paigus LendTeatri "Jõuluvana kott" 
Jõulud on ukse ees, kuid Jõuluvanal on kingikott kadunud – kuhu see kadus? Kes viis kingikoti ära ja kas Jõuluvana saab oma kingikoti kätte, et lastele kingitusi jagama minna?


1.–22. detsembrini NUKU Ferdinandi saalis "Vapruse värinad" 
Jõulukuul jõuab publikuni uus eesti näitemäng  julgusest, hulljulgusest ja tõelisest vaprusest, lugu tänase Eesti laste elust – pärisinimestest pärismaailmas, kus hakkavad juhtuma asjad, mis meie kõigiga iga päev juhtuda võivad, ja kus inimesed pole head või kurjad, vaid sellised, nagu nad parasjagu on. Kui oskame märgata ja hoolida, saab väike lugu suurest vaprusest olla ühtaegu realistlik ja veidike maagiline.


1.–22. detsembrini Rahvusooper Estonia teatrisaalis "Alice Imedemaal" 
Päikeseloojangul jooksevad Alice ja ta sõber ühe kauni vana linna tänavail. Nad seisatavad vana vildaka ukse ees. Sisse astudes mõistavad nad, et asuvad mahajäetud teatris ning asuvad avanevat müstilist maailma huviga avastama. Laval näeb Alice tolmuste dekoratsioonide ja tööriistade vahel näidendi käsikirja, mille pealkiri on "Alice Imedemaal". Korraga kuuleb ta imelikke hääli ning märkab lava tagaosas põgenevat varju ... Fantaasiarohke ja rikkalike multimeediaefektidega ballett valmis 2017. aastal San Carlo Teatrile. Koreograaf Gianluca Schiavoni ühendab oma lavastuses vaatemängulisuse, värvika tantsukunsti ja Lewis Carrolli armastatud jutustuse.


3.–15. detsembrini eri Eesti paigus Viljandi Laste- ja Noorteteatrer Reky "Hunt Kriimsilma talvetembud" 
Hei, mina olen hallivatimees, võsavillem, susi, metsakutsu või kui soovite Hunt Kriimsilm. Eesti metsade põlisasukas. Kõik mind natuke pelgavad, ikkagi hunt, kuid mind ei ole vaja karta, sest ma olen mõnus ja lihtsalt muhe vend. Elan paksus põlislaanes, kus suvel lilled lõhnavad mesimagusalt ja linnud siristavad lakkamatult pikki trillereid aga talvel tormab metsa käre pakane ning kaanetab kõik jõed ja järved kinni. Nii ma siis seal metsas elan, toimetan ringi ja vembutan aga vot sellel aastal on mul uus väljakutse. Nimelt ühel päeval hulkus metsavahel ringi teatrirahvas, otsisid hunti, nalja kah. No ja siis nägid mind ja kutsusid oma lavastusse hunti mängima, kuidas see mul välja tuleb, eks tulge ise kohale ja vaadake. Võibolla viskan teile mõne tembugi. 


4.–15. detsembrini Rahvusooper Estonia kammersaalis "Punamütsike" 
Mis juhtub siis, kui Hunti ei tulegi? Mis siis, kui Punamütsike on hea laps, kes ema sõna kuulab ja läheb otse vanaema juurde? Mis siis, kui vanaema ei ole haige, vaid rõõmus ja kraps? Mis siis, kui kedagi ära ei sööda ja keegi päästmist ei vaja? Mis siis, kui iga päev võib kooki süüa ja limonaadi juua? Mis siis, kui kõik on ilus ja hea? Näitlejad reisivad mööda ilma ringi ja mängivad päev päeva järel vana muinasjuttu Punamütsikesest. Ühel päeval otsustavad nad panna Hundi kohvrisse kinni ja mängida nii, et mitte midagi hirmsat ei juhtu. Aga päris nii lihtsalt see ei lähe, sest muinasjutul on omad reeglid.


5.–13. detsembrini Hopneri majas Ajateatri "Nikolaus ja apelsinid" 
Mis on sügaval talvel kõige toredam asi? Eks ikka kuldne ja lõhnav apelsin. Paarsada aastat tagasi ei saa aga Tallinna vaestekooli poiss Peeter apelsinist unistadagi. Rikka kaupmehepere tütreke Jette peab aga korsetti kandma ja kogu aeg korralik olema. Ainult siis tuleb talle külla kingitooja Nikolaus. Aga mis siis, kui linnavaht süüdistab Nikolaust hoopis varguses? Ja kui tõeline varas peidab end Jette voodi alla ja hakkab tema apelsine varastama? Miks keegi üldse varastab ja mida peaks vargaga tegema?


5.–21. detsembrini Ugala Teatri suures saalis "Tuhkatriinu" 
Kes meist ei teaks Tuhkatriinu lugu? Võib-olla mõni laps veel ei tea, kuid kindlasti on palju neid, kes seda lugu ikka ja jälle kogeda tahavad. Tulge siis meiega kaasa! Rändame unistusteilma, otsime üles muinasjutumaa ja vaatame, kas seal elavad endiselt kuningad ja printsid, võlurid ja haldjad ning kas armastus ja headus saavad ikka ahnuse ja kadeduse üle võidu.


5.–28. detsembrini Rahvusooper Estonia teatrisaalis "Pähklipureja" 
Ka kõige võimatumad unenäod muutuvad imekauniks ja ahvatlevaks reaalsuseks. Tšaikovski kaunis muusika viib vaataja koos Klaraga maiustuste, Hiirekuninga, mängusõdurite, lendavate kokkade, hiiglasliku jõulupuu, jõuluõhtu ja tantsu võlumaailma. Tšaikovski "Pähklipureja" on helilooja tuntumaid ja armastatumaid teoseid, mille muusika on inspireerinud paljusid koreograafe jutustama tantsukeeles E. T. A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas' sen. värvikat jõulumuinasjuttu.


6. detsembril Avatud Kooli teatrisaalis Kaari Sillamaa Laste Muusikakooli "Jõuluingli lugu" 
Inglikesed sõidavad jõulu eel haigele Lumeeidele külla ja üks neist – Õnneingel – kukub poolel teel saanist välja. Metsas ekseldes satub ta algul Kollipere koopasse, siis Lumememmede külla ning kohtub terve hulga katkiste Robotitega. Üksteist aidates leitakse lahendus kõigile probleemidele – nii et lõpp hea, kõik hea! Lustakas lastetükk vahvate laulude ja tantsude ning ägedate kostüümidega.


7. detsembrist 4. jaanuarini Vene Teatri suures saalis "Imede öö ehk Mänguasjad ärkavad ellu"
Maailmas ei ole ilmselt ühtegi inimest, kes ei oleks kuulanud muinasjutte. Muinasjutud jäävad lapsepõlvest saati alati meie kõrvale, meenutades kõige ustavamaid sõpru. Kord aastas saab teoks imede öö – siis kui aasta kõige viimasel keskööl saabub uus aasta ning sünnivad imed. Sel imede ööl võivad juhtuda kõige uskumatumad lood. Ei ole midagi erakordselt ka selles kui mänguasjad ellu ärkavad.


7.–8. detsembrini Teoteatris "Sussid püsti!"
Kolm päeva on jäänud kauaoodatud jõuludeni. Kõik laste kirjad on läbi loetud, kingitused kenasti pakitud, kommikotid sorteeritud. Tundub, et justkui kõik on korras, aga ühel hämaral õhtutunnil avastab sussipäkapikk Sula, et kingituste laos liigub keegi ringi. Hirmuga jookseb ta teisi äratama, et kahtlane tegelane üheskoos kinni püüda. Koos unesegase Hiiega tagasi jõudes, avastavad päkapikud, et öine külaline on juba jõudnud kaduda, jättes endast maha lõhkirebitud kingipaberid. Kahtlused keerutavad päkapikuperes tüli üles ja tundub, et jõuludel on sel aastal kibe maitse juures. Miks on paberid katki ja kes kole elukas on selle hävitava töö taga? Viimases hädas kutsutakse appi härjapõlvlane Pääru, kes muidu ise on oma riugastega päkapikkudele korduvalt pinnuks silmas olnud. Põnev jõuludetektiivikas lahendab kahtlase juhtumi viimasel hetkel ja loob alguse uueks sõpruseks.


7.–21. detsembrini Rakvere Teatri suures saalis "Kuldse liilia saladus"
Sanna ja tema parim sõber Artur elavad lastekodus. Koos teiste lastega on lõbus, kuid siiski igatsevad nad oma pere järele. Ühel päeval kõlab lastekodu uksele vali koputus. Järgnenud sündmuste keerises satuvad lapsed ootamatult Kuldse Liilia kuningriiki. Sealses võlumaailmas on maad võtnud hirm ja kannatus. Lapsed asuvad ohtlikule teekonnale läbi nõiutud maa, et tuua võluriiki tagasi rõõm ja saada kokku oma perega. „Kuldse liilia saladus” on lugu väikeste laste suurest vaprusest ja kahe sõbra kokkuhoidmisest.


5.–21. detsembrini Kanuti Aia Huvikoolis Salme Teatri "Salapärane loom"
Südamlik lugu sõprusest ja selle otsimise käänulisest teekonnast. Lõvitüdruk Lea on mures, et tal ei ole tõelist sõpra – no ikka sellist, kes oleks kõige-kõige-kõige ... Ja ta otsustab minna otsiretkele, kaasas alati truu semu, jõehobu Juss. Ja sõbra ta leiabki! Aga kelle?


8. detsembril Pärimusmuusika aidas Vaba Vankri "Eestlaste muistne jõululugu"
Rändteatri Vaba Vanker pärimuskomöödia lavastus, mis toob vaatajate ette vanarahva kombeid ning traditsioone läbi õpetliku ja humoorika lähenemisnurga. Alustame hingedeajast ja liigume kuni jõuluperioodi lõpuni välja. Lavastus tõstab laste ja nende vanemate teadlikkust sellest, milliseid ägedaid tähtpäevi on Eestis tähistatud, kuidas end erinevatel päevadel maskeeriti, millest maske ja kostüüme valmistati ning kuidas sandid käitusid.


8.–30. detsembrini Vene Kultuurikeskuses Vene Nukuteatri "Lumehelbeke" 
Külmataadi ja Kevade tütar Lumehelbeke läheb inimeste juurde, et nende elu tundma õppida. Ent inimesed ei võta Lumehelbekest omaks. Miks küll? Tule etendust vaatama ja saadki teada!


10.–15. detsembrini Eesti Rahva Muuseumis "Nääriäpu jõulupuu" 
Maguspõnev ootusärevus. Väike Äpu teab, et jõulumees tuleb. Aga mis siis, kui ta jääb hiljaks jääb?! Või äkki ta hoopis ...? Ja kuidas üldse päris jõulumeest ära tunda? Heino Seljamaa ja sõbrad koos lauludega lavastuses „Nääriäpu jõulupuu“ leiavad vastused! Etenduse lõpus tervitab lapsi jõuluvana.


11.–12. detsembrini Tartu Laulupeomuuseumis Teatribussi "Triin ja päkapikk" 
Jõululugu Triinust, kes on 2. klassi tüdruk ja kes on väga ulakas, koerust täis ning sõnakuulmatu. Ta ei usu päkapikke ega Jõuluvana. Jõulude eel otsustab ta Päkapikule lõksu üles seada. Ta kohtubki Päkapikuga, kes aitab tal koos laste abiga heaks ja hoolivaks tüdrukuks muutuda.


11.–21. detsembrini Endla Teatri suures saalis "Onu Remuse jutte" 
Ükskord ammu aega tagasi elasid Rebaseonu, Jänkuonu, Opossum, Kilpkonnapreili ja paljud teised toredad loomad kõik kenasti mestis metsas. Onudeks, preilideks ja emandateks kutsuti neid sellepärast, et nemad olid enese arvates kõik hirmus tähtsad. Ja seda juba päris pisikesest peale, kui nad veel kõik kenasti Mägraemanda juures koolis käisid. Mägraemand armastas piimast ja suhkrust koorekompvekke keeta, kui kõik väikesed onud ja preilid oma koolitükke hästi teadsid ja tundsid. Kui keegi aga ulakust tegi või narritempe harrastas, siis oli Karuemanda juurde minek kindel. Karuemand oli nimelt karmi käpaga koolijuhataja ja tema juurest ilma suurema pragamiseta pääsu polnud. Kui Karuemand muidugi just poole pragamise pealt tukkuma ei jäänud, mida ka õige tihti ette tuli.


13. detsembrist 13. jaanuarini Eesti Vabaõhumuuseumis "Pööriöine pulmapidu" 
Taavi Varmi loodud videoinstallatsioon Andres Noormetsa lavastusele koos Ardo Ran Varrese helikujundusega on projitseeritud muuseumi talutarede, aida, tuuliku ja muude hoonete seintele ning katustele. Kuuest punktist koosnev Eesti mütoloogial põhinev lugu koos jalutuskäiguga hilisõhtuses muuseumis kätkeb endas lühipildikesi imemuinasjutust, kus võib kohtuda sepikotta sõrgu rautama tulnud vanapagana, krattide, aga ka heade majahaldjatega.

 
14. detsembril Eduard Vilde muuseumis "Piip ja Tuut kolivad jõuluks Vilde elutuppa"
Eesti keele aastal viivad Piip ja Tuut oma spetsiaalselt Vilde muuseumisse lavastatud jõuluetenduses väikesed vaatajad erilisse kirjaniku maailma. Saab teada, kes on see geenius, kes pani eesti talupoja ilukirjandust lugema, laginal naerma ja põnevusest ajalehe toimetuse ukse taga jutujärge ootama. Kuidas üks selleaegne kirjanik üldse töötas? Polnud ei arvuteid ega trükimasinaidki. Kuidas tuli uusi sõnu välja mõelda ja millised võisid olla Vilde jõulud.


14.–15. detsembrini Vene Kultuurikeskuses Vene Nukuteatri "Hellake"
Meil on alati väga hea meel, kui saame midagi kingituseks. Aga sageli me ei mõtle sellest, et meie kõrval on alati neid, kes pole kunagi kingitust saanud. Nii hea, kui sul on sõbrad, kes aitavad sellest olukorrast pääsetee leida. Lavastuse peategelane teeb õnnelikuks neid, kes tema kõrval on. Ta tõestab, et kõige suurem võluvägi maailmas on sõprus.


15. detsembril Von Glehni Teatris "Pesukaru pidupäev" 
„Pesukaru pidupäev“ jutustab põneva loo jõuluõhtust pesukaru juures, kuhu kõik metsaasukad on külla kutsutud ja nende auks uhke pidulaud kaetud. Hakkavadki saabuma külalised. Kõigil on mõnus ja lõbus, lauldakse ja tantsitakse, kuni äkki haavikuisand jänes avastab, et ... Mida aga haavikuisand avastab selgub etendusel.


15. detsembril Teoteatris "Kivi kotti"
Jumid on vahvad loodusvaimud, kes elavad maa all ning kannavad hoolt kivide, mulla ja kristallide eest. Nende ainsad vaenlased on mutid ning kõik, mis jõuab nendeni maa pealt on kõlbmatu ja kahtlane. Aga ühel päeval prantsatab läbi nende katuse päkapikk. Jumid pole kunagi näinud päkapikke ega tea ka midagi jõuludest. Mida selle imeliku kirevas riides olevusega peale hakata? Ühiselt otsustatakse, et  päkapikust peab ka jumi saama, aga päkapikk Järdal on hoopis teised plaanid. Teda ootavad ju jõuluvana ja päkapikupere ning tal pole vähimatki tahtmist eluks ajaks maa alla mulda ja kive kärutama jääda.


16.–30. detsembrini eri Eesti paigus Salme Teatri "Kuhu kadus unnejonniliiv?"
Kakspäkapikk on üks isevärki ja isemeelne metsapikk, kes on teinud pahandust – söönud lindude toidumajast nende seemned ära. Tema teo eest peab vastutama metsapikkude pealik Vana Päkapikk, kellele Must Haldjas paneb taas needuse: muutuda igal ööl rongaks. Et ta needusest vabaneks, peab Kakspäkapikk üles otsima Mari ja tema käes olevad esimese ingli tiivad, et õppida lendama ning viima Unemaale salasaadetise ...


20. detsembrist 11. jaanuarini Vene Teatri suures saalis "Jõulupuude planeet"
Küllap tahaks iga poiss ja tüdruk, et pühad ei lõpeks iial! Küll oleks tore, kui me võtaksime näiteks uut aastat vastu mitte ainult 31. detsembril, vaid kõik 365 päeva aastas! Ükskord õnnestuski ühel Marko nimelisel poisil sattuda just nimelt ühele sellisele planeedile, kus sellelaadne rõõm kestis terve aasta: kingiks võis saada ükskõik millise mänguasja, võis sõita iseliikuval kõnniteel ja imetleda kirgaste vanikutega kaunistatud jõulupuid! Aga kuskil kaugel univesumis ootas samal ajal Markot tema armastatud planeet Maa ning Markol tekkis ühtäkki kange soov õppida ise oma kätega pidusid korraldama ja just nimelt iseenda juures kodus, tehes maailma enda ümber natukenegi paremaks ja natukenegi õnnelikumaks ...


24.–26. detsembrini Vene Kultuurikeskuses Vene Nukuteatri "Uut aastat oodanud jänes"
Heldimapanev nukuetendus kõige väiksematele vaatajatele. Mis te arvate, kas jõuluvana tuleb külastama aastavahetusel vaid väikeseid lapsi? Või saavad ka karukesed, oravakesed ja hiirekesed temalt kingitusi? Just sellest antud etendus jutustabki. Lapsed näevad südamlikku metsalugu loomakestest ja saavad suhelda jõuluvanaga.


25.–28. detsembrini eri Eesti paigus Eesti Kontserti ja  Hanna-Liina Võsa Muusikalikooli "Pühademuusikal"
Pühademuusika on tänavu pühademuusikal, sest koju tagasi pöördunud või jõuludeks koju saabunud uue põlvkonna artistid seiklevad lavamuusikaradadel. Kuuleme muusikalide parimaid palu, jõululaule, tundelisi ballaade ning välistatud pole isegi stepptants. Noortele tegusatele meestele, tenor Heldur Harry Põldale ja Joel Remmel Triole, lisab kristalseid värve ja tundelist tarkust Hanna-Liina Võsa, kelle peale võib loota igas žanris ja stiilis. Seekord on laval ka lauljanna juhendatava muusikalikooli säravad noored artistid.