Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

In memoriam Viive Ernesaks

23.01.2023 11:45

In memoriam

Viive Ernesaks

27. III 1931 – 19. I 2023

Sügava kurbusega teatame, et 91 aasta vanuses lahkus muusikajuht, repetiitor ja pedagoog Viive Ernesaks.

Viive Ernesaks (aastani 1961 Säga) sündis 27. märtsil 1931 Tartus. Klaveriõpinguid alustas ta Tartu Muusikakoolis Aleksandra Sarve käe all, 1950. aastal lõpetas Tallinna 7. keskkooli ja 1951 Tallinna Muusikakooli (Erna Saare klass).

Ernesaks töötas 1956–58 Tallinna Koreograafiakooli ning 1959–66 Estonia teatri balleti ja opereti kontsertmeistrina, 1966–77 Noorsooteatri (praeguse Tallinna Linnateatri) ja 1977–90 Draamateatri muusikaala juhatajana. Aastatel 1966–88 tegutses ta vaheaegadega ka TRK lavakunstikateedri õppejõuna. Oma pika staaži jooksul lõi Ernesaks muusikalisi kujundusi kõigis Eesti teatrites, lisaks Soomes ja Lätis.

Viive Ernesaks oli muusikajuht või muusikaline kujundaja mitmete Eesti teatriloo märgiliste lavastuste juures, näiteks Voldemar Panso „80 päevaga ümber maailma“ (1966), „Hamlet“ (1966) ja „Kevade“ (1969), Adolf Šapiro „Kirsiaed“ (1971, koos Olav Ehalaga) ja „Kolmekrossiooper“ (1997, koos Riina Roosega), Kalju Komissarovi „Oliver ja Jennifer“ (1972) Noorsooteatris/Linnateatris ning Voldemar Panso „Inimene ja inimene“ (1972) ja „Kolm õde“ (1973), Mikk Mikiveri „Pilvede värvid“ (1983) ja Evald Hermaküla „Torm“ (1988) Draamateatris. Samuti tegutses ta repetiitorina Estonias mh lavastuste „Minu veetlev leedi” (1963), „West Side’i lugu” (1964) ja „Kabaree” (1984) juures.

Ernesaks tegi üle 150 muusikakujunduse Eesti Televisioonile („Kuulsuse narrid”, 1982) ja Eesti Telefilmile („Pisuhänd”, 1982) ning Eesti Raadio kuulajad teadsid teda aastakümneid hommikuvõimlemise klaverisaatjana. Aastal 1996 algatas Ernesaks Nõva vallas Perakülas suveteatri ja on lavastanud seal kohaliku ajalooga seotud näidendeid. 2006 avaldas ta mälestusteraamatu „Viiv“.

1981. aastal nimetati Viive Ernesaks Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks ja 2001 pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Viive Ernesaksa ärasaatmine on laupäeval, 28. jaanuaril kell 13.00 Perakülas.

Tallinna Linnateater

Eesti Draamateater

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool

Eesti Teatriliit

Foto: Kairit Leibold / ERR