Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

Meil on uus koduleht :)

Kui leiad lehelt mõne veidruse, siis anna sellest palun teada e-posti aadressil info@teater.ee Aitäh!

Estonias jõuab lavale Verdi ooper “Rigoletto”

09.11.2007 11:19

Reedel, 9. novembril esietendub Rahvusooperis Estonia Giuseppe Verdi ooper "Rigoletto". Teose lavastaja on Neeme Kuningas, muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer.

Maailmaklassikasse kuuluva ooperi kirjutasid helilooja Giuseppe Verdi ja libretist Francesco Maria Piave, lähtudes Victor Hugo näidendist "Kuningas lõbutseb", esietendus toimus 1851. aastal Veneetsia teatris La Fenice. Ooper räägib dramaatilise loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta.

Rahvusooperi pealavastaja Neeme Kuningas ütleb, et lavastus pakub teada-tuntud süžeesse ka mõned üllatused. "Lavastus püüab rõhutada, et Rigoletto ametiks on olla narr ning et selle ameti kui rolli võib ta ka maha panna. Pärast Monterone teist needust loobub Rigoletto mitte ainult oma narrimaskist, vaid ka küürust ja muust selle juurde kuuluvast," räägib Neeme Kuningas.
"Soovin, et publik näeks, et ka 500 aastat pärast selle draama toimumist on inimeste tegutsemismotiivideks jätkuvalt nendevahelised suhted ja kired. "Rigolettos" kasutatakse samu tegevust edasiandvaid jutustavaid struktuure, mida on varieeritud juba antiigist alates ning mis on olemas ka kõige viletsamates seebiooperites. Kulissidest ja kostüümidest olulisem on inimeseksolemise fataalse müsteeriumi mõistmine," kõneleb Neeme Kuningas.

Lavastuse muusikaline juht ja dirigent on Rahvusooperi loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer, dirigent on ka Jüri Alperten. Lavakujunduse ja kostüümide autor on Kustav-Agu Püüman, valgusmeister on Neeme Jõe, koormeister Elmo Tiisvald.

Seekordne "Rigoletto" lavaversioon jõudis esmakordselt publiku ette tegelikult juba suvisel Dalhalla Ooperifestivalil Rootsis, kus Rahvusooper Estonia oli peaesineja. 11. ja 17. augustil toimunud kahel etendusel vaatas "Rigolettot" umbes 4000 inimest.

Esietendusel Estonias osalevad samad solistid, kes võitsid augustis Rootsi publiku südame - Rigolettona Hannu Niemelä Soomest, Gildana Irina Dubrovskaja Venemaalt ning hertsogina noor Ukraina tenor Dmytro Popov, kes juunis pälvis teise preemia ooperilauljate konkursil Placido Domingo Operalia World Contest.
Edaspidistel etendustel laulavad nimiosas Rauno Elp, Aare Saal ja Jassi Zahharov. Gildana astuvad üles Bernarda Bobro (Saksamaa), Kristīne Gailīte (Läti), Sirkka Lampimäki (Soome) ja Angelika Mikk, Mantua hertsogina Mart Madiste, Urmas Põldma ja Juhan Tralla. 2. ja 9. detsembril laulab hertsogi rolli kreeka tenor Mario Zeffiri, kes kütkestas oma kõrgete nootidega publikut Bellini ooperi „Puritaanid“ kontsertettekandel käesoleva aasta märtsis.

Seekordne "Rigoletto" on "Estonia" teatrimajas kuues lavastus. Eelnevad lavastused on rambivalgusesse jõudnud aastatel 1922 (lavastajaks Karl Jungholz ja muusikajuhiks Artur Kapp), 1935 (Aarne Viisimaa ja Raimund Kull), 1946 (Jüri Roosaar ja Kirill Raudsepp), 1953 (Jüri Roosaar ja Priit Nigula) ja 1968 (lavastajaks Paul Mägi, dirigentideks Vallo ja Neeme Järvi). Rigolettona on varasemates lavastustes üles astunud näiteks Karl Viitol, Artur Rinne, Tiit Kuusik, Georg Taleš ja Georg Ots.


Eero Raun
Rahvusooper Estonia nõunik
taskutelefon 50 68 194
eero.raun@opera.ee