Esimene lugemine: Maria Avdjushko “Elajas”
26.04.2011 14:10
29. aprillil kell 19 Eesti Draamateatri Maalisaalis toimub Maria Avdjushko filmistsenaariumi "Elajas" esimene lugemine.
Loevad Ülle Kaljuste, Tiina Tauraite (Von Krahli Teater), Anne Reeman (Tallinna Linnateater), Britta Vahur, Mari-Liis Lill, Mari Lill, Jan Uuspõld, Margus Prangel, Ivo Uukkivi, Ingomar Vihmar, Lauri Lagle, Roland Laos.
Lavastajana juhendab stsenaariumi autor Maria Avdjushko:
Eelkõige on "Elajas" film naistele. Kõigepealt: peategelaseks on naine, keda kogu loo jooksul katkematult jälgitakse. Teiseks on lapse sünd ja rasedus ning sellega seotud saladus väga tundlik teema igale naisele. Siit jõuamegi ühe tähtsaima naiseliku omaduseni ja see on emotsionaalsus. Kogu lugu on väga emotsionaalne ja ma kavatsen selle ka niimoodi vaatajateni viia, et see puudutaks.
Kogu peategelast Piat ümbritsev tänane modernne maailm on aga jõhker, mehelik, üleseksualiseeritud, egoistlik ja üksildane. Seepärast nõuab peategelaselt jõupingutusi, et ellu jääda.
See on lugu ka vaprusest, mida kõik naised oma igepäevaelu elades päevast päeva kogevad. Loo jooksul teeb peategelane läbi muutuse ja üksikust frustreeritud naisest saab mitme lapsega üksikema. Meestel ei ole peategelase Pia maailmas enam olulist kohta. See on samasugune uus mudel nagu Michel Houellebecq’i "Elementaarosakestes", kus mehed ei ole enam olulised, ei laste saamise ega ka kasvamise protsessis.
Kindlasti paistab ka põgusal lugemisel silma loo mütoloogiline aluspõhi. See on siiski paralleel, mis jookseb aimatavalt ja ma ei taha seda rõhutada; igaüks, ka kõige lihtsakoelisem vaataja, saab sellest nii või naa aru. Tähtsam küsimus on siiski, kes on Piia lapse isa. See on ürgmehelike omadustega jõud, mis eksisteerib nähtamatuna. Ta on brutaalne, armukade ja hävitab kõik need, kes peategelast füüsiliselt ohustavad. Samas ei ole see ka ainuke isakandidaat. Kahtlusaluseid on palju. Näidatakse kõige igapäevasemaid situatsioone, kus üksik naine võib rasedaks jääda. On tähtis, et Pia otsingutel oleks peaaegu kriminaalžanri pinge.
Loos ei puudu ka huumor, aga see on igapäevaelu absurdsus, mis võtab naljakaid vorme.
Loevad Ülle Kaljuste, Tiina Tauraite (Von Krahli Teater), Anne Reeman (Tallinna Linnateater), Britta Vahur, Mari-Liis Lill, Mari Lill, Jan Uuspõld, Margus Prangel, Ivo Uukkivi, Ingomar Vihmar, Lauri Lagle, Roland Laos.
Lavastajana juhendab stsenaariumi autor Maria Avdjushko:
Eelkõige on "Elajas" film naistele. Kõigepealt: peategelaseks on naine, keda kogu loo jooksul katkematult jälgitakse. Teiseks on lapse sünd ja rasedus ning sellega seotud saladus väga tundlik teema igale naisele. Siit jõuamegi ühe tähtsaima naiseliku omaduseni ja see on emotsionaalsus. Kogu lugu on väga emotsionaalne ja ma kavatsen selle ka niimoodi vaatajateni viia, et see puudutaks.
Kogu peategelast Piat ümbritsev tänane modernne maailm on aga jõhker, mehelik, üleseksualiseeritud, egoistlik ja üksildane. Seepärast nõuab peategelaselt jõupingutusi, et ellu jääda.
See on lugu ka vaprusest, mida kõik naised oma igepäevaelu elades päevast päeva kogevad. Loo jooksul teeb peategelane läbi muutuse ja üksikust frustreeritud naisest saab mitme lapsega üksikema. Meestel ei ole peategelase Pia maailmas enam olulist kohta. See on samasugune uus mudel nagu Michel Houellebecq’i "Elementaarosakestes", kus mehed ei ole enam olulised, ei laste saamise ega ka kasvamise protsessis.
Kindlasti paistab ka põgusal lugemisel silma loo mütoloogiline aluspõhi. See on siiski paralleel, mis jookseb aimatavalt ja ma ei taha seda rõhutada; igaüks, ka kõige lihtsakoelisem vaataja, saab sellest nii või naa aru. Tähtsam küsimus on siiski, kes on Piia lapse isa. See on ürgmehelike omadustega jõud, mis eksisteerib nähtamatuna. Ta on brutaalne, armukade ja hävitab kõik need, kes peategelast füüsiliselt ohustavad. Samas ei ole see ka ainuke isakandidaat. Kahtlusaluseid on palju. Näidatakse kõige igapäevasemaid situatsioone, kus üksik naine võib rasedaks jääda. On tähtis, et Pia otsingutel oleks peaaegu kriminaalžanri pinge.
Loos ei puudu ka huumor, aga see on igapäevaelu absurdsus, mis võtab naljakaid vorme.