Endla teater püüab parandada rahva mälu
28.02.2003 00:00
1. märtsil esietendub Endla teatri suures saalis lauludega rahvatükk "Õitsengu likvideerimine".
See on lugu kolhooside õitsengust ning nende lagunemisest uue Eesti tekkimise kaoses. Näidendi autor Illar Mõttus on teksti aluseks võtnud nii ajakirjanduses ilmunu kui ka paljude inimeste suulised meenutused. Olustiku edasi andmiseks kasutakse kunstnik Toomas Hõraku tabava lavakujunduse osana ka kroonikakaadreid Eesti Filmiarhiivist ja AK arhiivist.
Läbi laulu-naeru heidetakse pilk kolhooside hiilgeajale 1978. aastal, likvideerimisele 1991. aastal ning selle tagajärgedele ehk tänapäevale. Lavastuse põhirõhk on aastal 1991, kui tehti tegusid, millel seisab tänapäeva Eesti riik.
"Õitsengu likvideerimise" tegelaskond on niisama kirju kui lapitekk. Laval on mitmekülgne tegelaste galerii lüpsjatest, talunikest, ehitusmeestest parteifunktsionäride ja spekulantide, tulevaste ärimeesteni, keda kehastab kogu Endla teatri näitetrupp.
Laval on ka laulukoor ja ühe õige rahvatüki kohaselt ei puudu ka rahvatants.
Eesti küla on osa eestlase identiteedist ning kolhoosiaeg tundub paljudele ilus aeg, mida meenutatakse nostalgiaga.
Kas kolhooside kadumine oli õige või vale, sellele lavastus vastust ei otsi, küll aga pakub ühe varjundirikka sissevaate selle kaotamise kibedasse aega.
Lavastus peaks kaasa aitama eestlaste mälu paranemisele, loodab lavastaja Raivo Trass.
See on lugu kolhooside õitsengust ning nende lagunemisest uue Eesti tekkimise kaoses. Näidendi autor Illar Mõttus on teksti aluseks võtnud nii ajakirjanduses ilmunu kui ka paljude inimeste suulised meenutused. Olustiku edasi andmiseks kasutakse kunstnik Toomas Hõraku tabava lavakujunduse osana ka kroonikakaadreid Eesti Filmiarhiivist ja AK arhiivist.
Läbi laulu-naeru heidetakse pilk kolhooside hiilgeajale 1978. aastal, likvideerimisele 1991. aastal ning selle tagajärgedele ehk tänapäevale. Lavastuse põhirõhk on aastal 1991, kui tehti tegusid, millel seisab tänapäeva Eesti riik.
"Õitsengu likvideerimise" tegelaskond on niisama kirju kui lapitekk. Laval on mitmekülgne tegelaste galerii lüpsjatest, talunikest, ehitusmeestest parteifunktsionäride ja spekulantide, tulevaste ärimeesteni, keda kehastab kogu Endla teatri näitetrupp.
Laval on ka laulukoor ja ühe õige rahvatüki kohaselt ei puudu ka rahvatants.
Eesti küla on osa eestlase identiteedist ning kolhoosiaeg tundub paljudele ilus aeg, mida meenutatakse nostalgiaga.
Kas kolhooside kadumine oli õige või vale, sellele lavastus vastust ei otsi, küll aga pakub ühe varjundirikka sissevaate selle kaotamise kibedasse aega.
Lavastus peaks kaasa aitama eestlaste mälu paranemisele, loodab lavastaja Raivo Trass.
Rica Semjonova
avalike suhete juht
044 20 646; 055 584 886