Dokumentaaldraama “President 1939” toob Estonias lavale Pätsi, Laidoneri ja Eenpalu
16.02.2008 19:09
Laupäeval, 16. veebruaril esietendub Rahvusooper Estonia Kammersaalis dokumentaaldraama "President 1939", mille süžee põhineb Eesti ja Venemaa vahelise nn. "baaside lepingu" sõlmimise aegsel õhustikul 1939. aasta sügisel ning tollaste Eesti riigijuhtide hilisematel ülekuulamisprotokollidel NKVD-s.
Stsenaariumi autorid Katri Aaslav-Tepandi ja Tõnu Tepandi on kindlad, et Eesti ajaloo pöördelistest sündmustest tuleb rääkida, ent põhiküsimus on seejuures - kuidas rääkida? "Oluline on minna sündmustesse sisse ning püüda siis toimunut läbi tunnetada ja mõista, mitte aga anda hinnanguid, mis lähtuvad meie tänasest tagantjäreletarkusest. Teatrikunsti vahendid
võimaldavad taasluua sündmuste põhjus-tagajärg ahelat, avada tookordsete riigijuhtide motiive. Ajalugu on alati inimese lugu, on inimeste poolt loodud ja läbielatud sündmused," rõhutab Katri Aaslav-Tepandi, kes on ühtlasi näidendi lavastaja. Konstantin Pätsi rollis üles astuv Tõnu Tepandi ütleb, et draama sõnum on laiem kolme otsustaja rollis olnud mehe loost. "Nende kolme kaudu räägib näidend üldisemalt keeruliste valikute ees seisvatest inimestest, aga ka kogu eesti rahvast neil rasketel hetkedel, kui ei olnud olemas häid valikuid," räägib Tõnu Tepandi. Ta rõhutab ka, et ränk riigikaotuse lugu aitab kõrgemalt hinnata uuesti kättevõidetud iseseisvust ja tunda rõõmu võimalusest omal maal vabalt elada.
Osades on Tõnu Tepandi (president Konstantin Päts), Eero Spriit (ülemjuhataja Johan Laidoner), Jüri Aarma (peaminister Kaarel Eenpalu) ja Katrin Saukas (NKVD ülekuulaja Ivašina).
Lavastuse kunstnik on Krista Tool, digitaalgraafika autor on Reili Evart,
valguskujundus pärineb Andres Pajumäelt. Lavastaja Katri Aaslav-Tepandi on teinud ka muusikalise kujunduse.
Lavastus valmis koostöös Riigiarhiivi ja Filmiarhiiviga, näidatavad kroonikakaadrid ongi Filmiarhiivi fondist. Lavastuse aluseks on autentsed ajaloolised dokumendid: Eesti Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid, sündmustesolijate mälestused, päevikud, kirjavahetused, aruanded ning vangistatud Konstantin Pätsi, Johan Laidoneri ja Kaarel Eenpalu NKVD uurimistoimikud 1941-1950. aastaist.
Näidendi dialoog on välja kasvanud neist dokumentidest. Niisiis - ühest küljest on draama ajaloolistel sündmustel ja autentsetel allikmaterjalidel põhinev lugu ning teisalt on see kunstitõde, kus luuakse oma tõlgendus ja vaatenurk sündmustele ja tegelastele.
Eero Raun
Rahvusooper "Estonia" nõunik
+372 50 68 194,
[email protected],
www.opera.ee
Stsenaariumi autorid Katri Aaslav-Tepandi ja Tõnu Tepandi on kindlad, et Eesti ajaloo pöördelistest sündmustest tuleb rääkida, ent põhiküsimus on seejuures - kuidas rääkida? "Oluline on minna sündmustesse sisse ning püüda siis toimunut läbi tunnetada ja mõista, mitte aga anda hinnanguid, mis lähtuvad meie tänasest tagantjäreletarkusest. Teatrikunsti vahendid
võimaldavad taasluua sündmuste põhjus-tagajärg ahelat, avada tookordsete riigijuhtide motiive. Ajalugu on alati inimese lugu, on inimeste poolt loodud ja läbielatud sündmused," rõhutab Katri Aaslav-Tepandi, kes on ühtlasi näidendi lavastaja. Konstantin Pätsi rollis üles astuv Tõnu Tepandi ütleb, et draama sõnum on laiem kolme otsustaja rollis olnud mehe loost. "Nende kolme kaudu räägib näidend üldisemalt keeruliste valikute ees seisvatest inimestest, aga ka kogu eesti rahvast neil rasketel hetkedel, kui ei olnud olemas häid valikuid," räägib Tõnu Tepandi. Ta rõhutab ka, et ränk riigikaotuse lugu aitab kõrgemalt hinnata uuesti kättevõidetud iseseisvust ja tunda rõõmu võimalusest omal maal vabalt elada.
Osades on Tõnu Tepandi (president Konstantin Päts), Eero Spriit (ülemjuhataja Johan Laidoner), Jüri Aarma (peaminister Kaarel Eenpalu) ja Katrin Saukas (NKVD ülekuulaja Ivašina).
Lavastuse kunstnik on Krista Tool, digitaalgraafika autor on Reili Evart,
valguskujundus pärineb Andres Pajumäelt. Lavastaja Katri Aaslav-Tepandi on teinud ka muusikalise kujunduse.
Lavastus valmis koostöös Riigiarhiivi ja Filmiarhiiviga, näidatavad kroonikakaadrid ongi Filmiarhiivi fondist. Lavastuse aluseks on autentsed ajaloolised dokumendid: Eesti Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjoni protokollid, sündmustesolijate mälestused, päevikud, kirjavahetused, aruanded ning vangistatud Konstantin Pätsi, Johan Laidoneri ja Kaarel Eenpalu NKVD uurimistoimikud 1941-1950. aastaist.
Näidendi dialoog on välja kasvanud neist dokumentidest. Niisiis - ühest küljest on draama ajaloolistel sündmustel ja autentsetel allikmaterjalidel põhinev lugu ning teisalt on see kunstitõde, kus luuakse oma tõlgendus ja vaatenurk sündmustele ja tegelastele.
Eero Raun
Rahvusooper "Estonia" nõunik
+372 50 68 194,
[email protected],
www.opera.ee