Asutati Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus

Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus (EKTA) on katusorganisatsioon, mis arendab Eesti kaasaegse tsirkusekunsti valdkonda ning koondab selle viljelejaid. EKTA korraldab aprillis 2015 Eesti Tsirkuse Festivali, mis on välja kasvanud Ülemaailmse Tsirkusepäeva sündmustest. 

Aastal 2009 edastati Maailma Tsirkuse Föderatsiooni poolt üleskutse kõikidele tsirkuseorganisatsioonidele maailmas: tähistada Tsirkusepäeva (aprillikuu 3. laupäev) üleilmselt. Eesti tsirkusekogukond sai sellest inspiratsiooni paar aastat hiljem, tähistades seda päeva esmakordselt aastal 2012. Algatajaks ja vedajaks oli järgmisel kolmel aastal Tsirkusestuudio Folie. Tsirkusepäeva tähistamise eesmärgiks oli luua traditsioon, kus kord aastas koondub Eesti tsirkuserahvas, et ühiselt esitleda Eesti tsirkusekunsti. 

Pärast Tsirkusepäeva sündmusi 2014 kerkis üles vajadus luua tsirkust koondav katuseorganisatsioon. 12. septembril toimus keskuse asutamiskoosolek ning Eesti kaasaegset tsirkust koondav katusorganisatsioon registreeriti novembris 2014. Organisatsiooni kuulub hetkel kuus Eesti tsirkuseorganisatsiooni ja kaks artisti ning keskus on avatud ka uutele liikmetele.

Tsirkusestuudio Folie MTÜ (tegutseb alates 2000) - juhatuse liige Terje Bernadt

Eesti Tantsu­ ja Tsirkuseteraapia Liit (2010) - juhatuse liige Helena Ehrenbusch 

AD Productions MTÜ (2014) - juhatuse liige Anu Tähemaa 

Eesti Mustkunstnike Liit (2008) - juhatuse liige Meelis Kubo

Piip ja Tuut Teater MTÜ (1998) - juhatuse liige Haide Männamäe

Tsirkusekool MTÜ - juhatuse liige Aita Vaher

Artistid Kadri Hansen, Merit Ridaste

EKTA juhatusse kuuluvad: Terje Bernadt, Haide Männamäe, Kadri Hansen. Juhatuse esimees on Anu Tähemaa.

EKTA peamisteks eesmärkideks on:

1) arendada Eesti kaasaegset tsirkust saavutamaks kunstivormi tunnustatus, nähtavus ja rahastatus kultuuripoliitilisel maastikul.

2) Eesti nüüdistsirkuse konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja ekspordivõimekuse suurendamine ning valdkondadevahelise koostöö arendamine.

“Läbi ajaloo on Eestis tsirkust ja tsirkuseartiste au sees hoitud. Keskajal tasus Tallinna raad kullas narrile, kes Raekoja platsil veiderdamiste ja köiel tantsimisega rahva meeleolu üleval hoidis. Tähtsamad sündmused ja rahvalikud pidustused ei möödunud kunagi tsirkuseartistide hulljulgete ja hingepuudutavate trikkideta. Eesti tsirkuse laiapõhjaline areng sai suurima tagasilöögi 1966. aastal, kui Tallinnas lammutati statsionaarne tsirkusepaik. Uus planeeritud 1600 istekohaga tsirkusehoone jäigi projektiks paberile.” 

Toomas Tross, katkend tulevast raamatust “Narrid ja klounid endisaegses Eestis”. 

Eesti Tsirkuse Festivali mitmekülgne programm on suunatud nii täiskasvanud vaatajatele kui noortele ja lastele. Programm on leitav Tsirkusekeskuse kodulehelt: www.tsirkusekeskus.ee

Pildil: Noor artist Grete Gross gretegross.com, kes astub üles ka Eesti Tsirkuse Festivalil.

Lisainfo:

Anu Tähemaa

+372 5058 618