Eesti teatristatistika 2014

Aastal 2014 kasvas võrreldes eelneva aastaga nii repertuaaris olevate lavastuste kui ka uuslavastuste ning antud etenduste arv. Kuid võrreldes 2013. aastal loendatud külastustega (1 090 690) on tegu ligi neljaprotsendise langusega. 2014. aastal külastas Eesti teatreid kokku 1 047 122 inimest. Siiski on külastuste arv püsinud üle miljoni külastaja rajajoone ja seda hoolimata rahvaarvu vähenemisest, mis mõjutab kahtlemata otseselt ka teatrikülastusi. 2014. aasta jooksul vähenes Eesti rahavaarv statistikaameti andmetel 2548 isiku võrra, ehk 0,1 protsenti Eesti rahvastikust, mis avaldab oma mõju ilmselt pikemaajalisemas plaanis kui ühe aasta jooksul. Teatrid on selles osas näidanud valmisolekut publikuga kaasa liikuda. Heaks näiteks on siin teatrite etendused Helsingis, Brüsselis ja Luxemburgis, kus elab suur hulk kultuurihuvilisi eestlasi, kes kutsuvad kodumaiseid teatreid etendama väiksema mahuga lavastusi. Kui kümnend tagasi kõikus Eesti teatrite uuslavastuste number pooleteistsaja juures, siis viimastel aastatel on uuslavastusi pigem paarisaja lähedal. Vaadeldaval aastal on kasvanud uuslavastuste arv teatrites, 186 pealt 2013. aastal 196 peale aastal 2014. Aastal 2012 valmis uuslavastusi 203. Olulist loomingulist täiendust tuli ka välismaalt, ligi 140 lavastajast, kes 2014. aastal Eesti teatrites lavastasid, sündis 24 lavastust raja tagant tulnud lavastaja töös.  Alates 2007. aastast, kui Eesti teatrikülastuste arv ületas maagilise miljoni piiri, on selles arvus olulist rolli mänginud eraetendusasutused. Möödunud, 2014. aastal käis eraetendusasutustes 214 543 teatrikülastajat, mis on veidi enam kui viiendik kõigist teatrikülastustest. 

Eesti teater on lavastusliikidest lähtudes mitmekesine, pakkudes publikule erinevad teatrilaade, tuues samas teatri juurde uusi ühiskonnarühmi. Heaks näiteks on siin stand-up komöödiat propageerivad erateatrid (Kinoteater, POINT, Prem Production), kes on köitnud ärksat publikut ja kolmekordistanud möödunud aastal oma auditooriumi võrreldes ülemöödunud aastaga. Eesti teatri mitmekesistumist on viimase kümnendi jooksul kinnitanud ka erinevate lavastusliikide statistika. Samas peab täheldama, et 2014 toimus vähenemine muusikalavastuste uuslavastuste arvus, neid oli vaid kuus, võrdluseks – 2013 ja 2012 oli 11, 2011 oli 22. Suurte teatrite Estonia ja Vanemuise muusika uuslavastuste numbrid jäid möödunud aastal, võrreldes ülemöödunuga, samaks, muusikalavastuste vähenemine toimus teiste, väiksemate teatrite arvelt. Ühtlasi toimus ka muusikalavastuste etenduste arvu ja neid külastanud vaatajate arvu vähenemine. Muusikalavastuste etendusi anti 2014. aastal 85 vähem võrreldes 393 etendusega aastal 2013, samuti kahanes vaatajate arv 213 920 pealt aastal 2013 169 568 peale aastal 2014.  Vähenenud on  ka tantsu uuslavastuste arv, kukkudes 2014. aastal 21 peale (võrdluseks nt 2011. aasta 30 uuslavastust), veidi on vähenenud ka etenduste arv ja ühes sellega ka vaatajate arv 13 376 vaataja võrra. Võib täheldada, et muusika- ja tantsulavastuse üldarvu on mõjutanud ka mitmeliigilavastuse mõiste kasutuselevõtt. Uuslavastuste arvu kasv viimastel aastatel tähendab eelkõige sõnalavastuste ja mitmeliigilavastuste arvu kasvu. Repertuaaripildi mitmekesistumisest räägib küll see, et 2014. aastal kasvas uuslavastuste arv, mida saab liigitada mitmeliigilavastuseks. Neid lavastusi loodi 36, siiani kõige suurem hulk. Viimastel aastatel on küll väiksearvuliselt, kuid järjekindlalt esindatud lavastusliik tsirkus, möödunud aastal esietendus 2 uut tsirkuselavastust. Nagu eelnevalt juba öeldud, siis on kõige rohekmaarvulisem nii uuslavastuste, etenduste kui külastuste poolest sõnalavastus. 2014. aastal oli repertuaaris 320 sõnalavastust (aasta varem 304) ning see kasv tõi kaasa ka suurema etenduste arvu – 4068 (240 enam kui aasta varem) ja 661 767 külastust (18 409 vaatajat enam kui 2013). 

Siinkohal on oluline lisada, et nende truppide ja erateatrite kohta, kes oma etenduste kohta teatristatistikat ei esita, on “Teatrielu 2014” kroonikas esimest korda välja toodud teadaolev etenduste arv (agentuuri kodulehe www.teater.ee mängukava põhjal). Nendele andmetele tuginedes võib öelda, et eesti teatri sõnalavastuste osakaal on tegelikkuses veelgi suurem. 2014. aastal esietendunud 33 uuslavastusest ( lisaks statistika koondandmetele) on 1 tsirkuse, 1 tantsu-, 4 mitmeliigi- ja 27 sõnalavastust  ja nendega anti teadaolevalt kokku 365 etendust (vastavalt 6 tsirkuseetendust, 2 tantsuetendust, 27 mitmeliigilavastuse etendust ning sõnalavastustega 330 etendust). Seega kehtib sõnalavastuste ülekaal ka nende lavastuste osas, mille etenduste ja külastuste kohta puudub täpne ülevaade. 

Nagu öeldud, Eesti teatrite külastajate arv muutus vähe, kuid kasvasid teatrite piletitulud. Teatrid said piletite müügist 2014. aastal kokku 9 416 180 eurot, mis näitab eelmise aasta 8 825 332 euroga võrreldes kasvu kuus protsenti. (NB! summad on käibemaksuta). Teatrikülastuste arv küll veidi vähenes, kuid kuueprotsendine piletitulu kasv tekkis piletihinna tõusust. Hinna kasv erines oluliselt Eesti tarbijahinna arengutest, kus toimus vähe muutusi, sest paljude kaupade hinnad 2014. aastal hoopis alanesid. Aastal 2014 kujunes keskmiseks teatripileti hinnaks 10,2 eurot. Teatripileti hinna määramisel püüavad teatrid järgida teatripileti proportsionaalset suhet inimeste sissetulekutega, püüdes hoida piletit ühe sajandiku piires keskmisest palgast. 1. jaanuari 2015 seisuga oli Eesti keskmine palk 1005 eurot. Samas, kui jälgida teatri peamiste sihtrühmade palgataset, siis oli 2014 kehtinud pileti hind kallivõitu. Näiteks oli 2014. aastal hariduse valdkonna keskmine palk 862 eurot ja seega tuleb õpetajatel kui ühel teatrist huvitatud ühiskonnarühmal käia teatripileti eest välja enam kui sajandik oma palgast. Teatripiletite hindades kajastuvad regionaalsed ja teatrite publiku sihtrühmade erinevused. Väljaspool pealinna, kus on inimeste palgatase madalam, seal on ka teatrite piletihinnad madalamad. Nii oli näiteks Ugala ja Endla teatri keskmiseks piletihinnaks 2014. aastal 8,7 eurot. Vastavalt publiku vajadustele ja võimalustele olid paindlikult odavamad ka keskmised piletihinnad näiteks NUKUs (7 eurot), Vene Teatris (7,6 eurot) ja VAT Teatris (8,5 eurot). Sihtrühmade järgi on kõige kallimad piletid täiskasvanute ning kõige madalamad väikelastele mõeldud lavastustel (vastavalt 10,56 ja 4,62 eurot). Nagu eeldada võib, antakse kõige rohkem etendusi täiskasvanutele mõeldud lavastustega. 

Lisaks piletimüügist saadud tulude kasvule kasvasid oluliselt ka teatrite avalikud toetused, samuti tõusid toetused kohalikelt omavalitsuselt. Kui aastal 2013 said teatrid riigilt ja omavalitsustelt kokku 27 487 475 eurot, siis 2014 toetati teatreid riigi ja omavalituste poolt 30 863 704 euroga. Avaliku sektori raha kasvas 12 protsenti ja omavalitsuste toetus kasvas 44 protsenti ning see kasv ulatus enamike teatriteni. Riigi toetus vähenes võrreldes aastaga 2013 Von Krahli ja Vana Baskini Teatril. Kõige rohkem kasvas aastal 2014 Nukuteatri toetus – kahe kolmandiku võrra, kasvades 1 854 066 euroni. Oluliselt kasvas Ugala toetus, 55% võrra, ulatudes 1 633 613 euroni. Neil kahel oli riigitoetuse kasv seotud teatri ees seisva ehitustegevusega. 

Riigi ja kohaliku omavalitsuse toetus võimaldab teatritel hoida teatripiletite teatud hinnataset. Näiteks tuli ühe Estonia pileti kohta 60 eurot riigitoetusi, mille puudumisel lisandunuks see raha piletihinnale ja tõstnuks teatripileti hinna paljude jaoks kättesaamatusse kõrgusesse. Vanemuises on sama number 38 eurot ühe müüdud teatripileti kohta. Sõnalavastusteatrites on need summad väiksemad, nii näiteks Draamateatris maksis riik igale piletile peale 24 eurot. Tegevustoetust saavate eraetendusasutuste sarnased näitajad on oluliselt väiksemad. Ning samas on eraetendusasutusi, kes koguvad tuhandetes või isegi kümnetes tuhandetes publikut, ilma et oleksid saanud üldse toetust riigilt või kohalikult omavalitsuselt. Oluliste publikunumbriteni jõudsid ilma avalikult sektorilt toetust saamata Emajõe Suveteater, MTÜ Kell Kümme, Kinoteater, Piip ja Tuut Teater.