Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

Meil on uus koduleht :)

Kui leiad lehelt mõne veidruse, siis anna sellest palun teada e-posti aadressil info@teater.ee Aitäh!

Hedi-Liis Toome
Tartu Ülikooli doktorand

Teatrihuvilise jaoks tundub Tartu täiesti ideaalne elukoht. Miks? On seal ju kolmes liigis – tantsu-, muusika- ja sõnateatris – lavastav ning erinevaid publikurühmi ning huvisid arvestav Vanemuine, nõudlikumale teatripublikule pakub autoriteatrit auhinnatud ja ka kriitikas kiita saanud Tartu Uus Teater, suveteatri niši täidab Emajõe Suveteater, puhast meelelahutust leiab Hansahoovi Teatri[1] lavastustes. Lisaks käivad Tartus regulaarselt külalisetendusi andmas teised väljaspool Tallinna asuvad teatrid nagu Rakvere, Endla ja Ugala; iga-aastane festival Draama toob suure tõenäosusega kohale ka nö tippteatrid või -lavastused ning tänu Tartu Uue Teatri ja Kanuti Gildi SAALi koostööle jõuab Tartusse isegi nüüdistants.

2011. aastal sai Tartus näha 126 erinevat lavastust, etendusi oli kokku 618 ehk siis keskmiselt 1,7 etendust päevas ning neil etendustel oli kokku 159 113 külastust, seega keskmiselt jagus igale etendusele 257 vaatajat – põhimõtteliselt Sadamateatri täis rahvast. On kõike ja kõigile, kuid mida neist arvudest järeldada: milline on sõna-, muusika- ja tantsuteatri vahekord, kui suure osa vaatajatest kogub endale Vanemuine, kui palju koguvad publikut külalisetendused jne?

Loomulikult troonivad üldiselt koguarvudes ja ka suhtarvudes sõnalavastused, kuid kõige efektiivsem (minimaalse arvu etendusega maksimaalne arv publikut) on muusikateater. Kui sõnateatri lavastused moodustavad protsentuaalselt kogulavastuste arvust kõige enam (68%), siis etenduste arvust juba veidi vähem (65%) ja külastustest juba ainult veidi rohkem kui poole (52%). Muusikateatril kasvavad need numbrid vastassuunaliselt: muusikalavastuste arv moodustab18% kõigist lavastustest ning nendega antakse 23% etendustest ja  kogutakse 32% ehk siis üks kolmandik kõigist teatrikülastustest Tartus. Tantsuteatri seis on kõige keerulisem, sest sageli saab Tartus ühe lavastusega anda vaid 1–2 etendust (eelkõige Kanuti Gildi SAALi külalislavastused), mistõttu koguetenduste arvust moodustab tantsuteater vaid 12% ning ka külastus on alla 1/5 kogukülastustest (vt Tabel 1).

lavastuse liiklavastuste arv% lavastuste koguarvustetenduste arv% etenduste koguarvustkülastuste arv% külastuste koguarvust
muusika2118%13523%49 70232%
tants1714%6912%24 32816%
sõna8268%38965%80 47552%
KOKKU120100%593100%154 505100%

Tabel 1. Lavastuste, etenduste ja külastuste mahud ja osakaalud Tartus teatriliikide kaupa.[2]

Muusikateatri külastusnumbreid Tartus tõstavad eelkõige muusikalid, millega Vanemuine on peaaegu et monopoolses seisundis. Konkurentsi pakub vaid Nuku-ja Noorsooteater, mis on rohkem sihtrühmatundlik kui Vanemuine ning mööndustega saab konkurendiks pidada ka Rahvusooper Estoniat[3]. Nendega võrreldes on Vanemuisel palju suurem saal nii Tartus (suure maja saalis on koos rõduga 700 kohta) kui ka külalisetendustel Tallinnas (Nokia kontserdisaal mahutab kuni 1830 inimest)[4]. Lisaks muusikalidele toob Vanemuine lavale ka oopereid ja operette: 2011. aastal oli Vanemuise teatris muusikalide ja ooperite arv võrdne[5] (mõlemaid kuus), kuid külastajate arvudes on vahe rohkem kui kuuekordne muusikalide kasuks ehk Vanemuise 28 ooperietendust vaadati 5003 korral ning 64 muusikalietendust 37210 korda. Kui vaadelda operetti kui kergemat žanri, siis ka operetipublikut kogusid kaks operetti 12 etendusega rohkem (5931 vaatajat) kui ooperid kokku.

Vanemuise muusikalide suuri publikunumbreid aitab kindlustada see, et viimased kaks esietendunud muusikali – „Mary Poppins“ (2011), „Helisev muusika“ (2010) – on olnud suunatud selgelt kogu perele  ning lisaks neile olid 2011. aastal repertuaaris kaks lastemuusikali: „Nukitsamees“ (2010) ja „Detektiiv Lotte“ (2008). Kui Vanemuise muusikalavastused kogusid 27% kõigist Vanemuise külastustest, siis Tartu Uue Teatri muusikal „Raudmees“ kogus 35% kõigist selle teatri külastustest Tartus. Tartu näitel võib küll kinnitada, et muusikalid on kindel võimalus publik saali saada ning mida suurem on saal, seda efektiivsemalt saab seda kasutada.

Ka Tartu külastuste TOP10 (Tabel 2) kinnitab, et muusikalavastused koguvad kõige enam publikut. Pooled esikümne teostest on muusikalavastused, neist neli on turustatud koguperelavastustena. Kõige enam külastusi saanud kontsertlavastus „Thank You for the Music“ on üles ehitatud ABBA muusikale, mida esitavad tuntud Eesti lauljad ja publikule ka juba eelnevalt Vanemuise enda muusikalidest tuntud Gerli Padar ja Tanja Mihhailova. Kuigi Eesti Teatri Agentuur on defineerinud seda kui tantsulavastust, on see oma ülesehituselt pigem lähemal muusikalavastustele kui klassikalisele tantsulavastusele (mis on traditsiooniline Vanemuise tantsuteatri repertuaar). Seega tõuseb muusikateatri osatähtsus esikümnes veelgi.

Järgmised kaks muusikali – „Helisev muusika“ ja „Mary Poppins“– kui ka 8. koha „Nukitsamees“ on koguperelavastused, mis tänu mahukatele reklaamikampaaniatele jõuavad võrreldes väiketruppide lastelavastustega palju kergemini potentsiaalse sihtrühmani ning täidavad seeläbi justkui vajalikku lasteteatri niši.

Opereti „Lõbus lesk“ esikümnesse jõudmine võib olla põhjustatud nii sellest, et tegemist on uuslavastusega, kui sellestki, et 2011. aasta mängukavas olnud teine operett „Orpheus põrgus“ oli pigem kunstiliselt ebaõnnestunud ning ei toonud publikut saali.

Neljandale kohale paigutub sõnalavastus „Puhastus“, mis on ka 2011. aastal Eesti kogukülastuste edetabelis 11. kohal ja sõnalavastuste edetabelis 6. kohal. „Puhastuse“ populaarsuse põhjustab nii vastuolulist meediakajastust saanud samanimeline romaan, selle autor, Eesti juurtega Sofi Oksanen kui ka näidendis käsitletav eestlaste lähimineviku tõlgendus. Veel mahuvad draamalavastustest esikümnesse Hollywoodi filmi põhjal valminud „Vihmamees“ ning eesti näitekirjanduse klassikasse kuuluv „Tabamata ime“ – lisaks tuntud tekstidele meelitavad mõlemad lavastused ka sellega, et peaosades mängivad Vanemuise esinäitlejad. Kusjuures alles 2011. aastal esietendunud „Tabamata ime“ on 2012. aasta sügishooajaks juba mängukavast maha läinud. Mõlemad esikümnes troonivad komöödiad – prantsuse „Härra Amilcar“ ning soome „Kaos“ – on žanrilt isegi pigem komöödiavahenditega loodud draamad, mis toovad Vanemuise suurde saali peaaegu 4500 külastust aastas.

Nagu näitab Tartu enimkülastatud lavastuste edetabel (vt Tabel 2), valitseb Tartu teatrielu Vanemuine. Kolm saali ning teatriliiki annavad loomulikult suuremad võimalused lavastuste väljatoomisel, kuid suured saalid nõuavad samas ka täitmist. Siiski väärib mainimist, et külastustabelis paigutub teistest Tartu teatritest Tartu Uus Teater alles 26. kohale lavastusega „Raudmees“ ning Emajõe Suveteater 29. kohale lavastusega „Viimane tango“ (kontsertlavastus!).

Võrreldes Vanemuisega pole Tartu Uus Teater etendustegevuse mahtude osas seega mitte isegi Vanemuise väikevend, vaid pigem alles sündimata loode. Uus Teater tõi 2011. aastal lavale üheksa lavastust, andis 53 etendust ning kogus nendega Tartus 4536 vaatajat.

Kui Vanemuine kogub 27% vaatajatest väljaspool Tartut (eelkõige muusikalidega Nokia kontserdimajas), siis Tartu Uue Teatri publikust 45% vaatab etendust väljaspool Tartut (eelkõige Kanuti Gildi SAALis Tallinnas). Emajõe Suveteater, kes on viimastel aastatel toonud lavastusi välja ka Viimsis, Harjumaal kogub samuti 35% külastusi väljaspool Tartut. Kuid Emajõe Suveteatri puhul tuleb ka mainida, et Viimsis etendatakse lavastusi, mida Tartus ei mängitagi ning vastupidi.

Tartus oli võimalik 2011. aastal lisaks Vanemuise, Tartu Uue Teatri ja Emajõe Suveteatri lavastustele näha 20 väljapool Tartut tegutseva teatri lavastust. Kõige enam käis Tartus Rakvere Teater (17 korda), kogudes ka kõige enam külastusi (4109).  Kõige enam külastatud etendused olid aga üldtabelis 25. kohale paigutuv Monoteatri „Isa“, kus Jan Uuspõld meelitas kuue etendusega teatrisse 1750 vaatajat ning Ugala menukomöödia „Meeste kodu“, mis oli tegelikult veelgi edukam, kuna kogus kahe etendusega Vanemuise suurde majja 1400 külastajat ehk siis täissaalid.

Lõpetuseks tuleks mainida ka tantsuteatrit, mille niigi väikeste numbrite alla mahutub ka kõige vähem külastajaid meelitav žanr ehk nüüdistantsuteater. Tantsuteater, eriti nüüdistants, on Eestis üsna omapärasel positsioonil – mitmed koreograafid-tantsijad on saanud ülemaailmse tunnustuse, kuid Eestis on senimaani kindel publik välja kujunenud ehk vaid Tallinnas, peamiselt tänu Kanuti Gildi SAALi ja Sõltumatu Tantsu Ühenduse koostööle. Tartusse jõuab nüüdistants läbi külalislavastuste, mis etenduvad eelkõige Tartu Uue Teatri saalis. Nüüdistantsu väljatoomiseks vajaliku taristu puudumist Tartus ilmestab ka fakt, et ülikoolilinnas resideeruvad tantsukunstnikud (nt Karl Saks) toovad oma lavastused siiski välja Tallinnas.

Kui vaadelda Tartu tantsuetenduse külastusi (Tabel 3), siis kogub üks kontsertlavastus („Thank you for the Music“) kõige enam publikut[6]; nüüdistantsu lavastused, millel on Tartus tantsuetendustest suurim variatiivsus (11 erinevat lavastust, kuid etendusi vaid 14) koguvad aga kõige vähem külastusi. Sinna vahele paigutuvad Vanemuise viis klassikalavastust, millega antakse 32 etendust ja kogutakse 40% külastustest. 

Kui vaadelda „Thank you for the Musicut“ mitte tantsu-, vaid muusikalavastusena, siis väheneb tantsuteatri külastuste arv Tartus üle poole võrra veelgi.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaatamata sellele, et Tartus on võimalik näha lavastusi nüüdistantsust kerge komöödiani, on publiku lemmikuteks ikkagi muusikalid ning nii Vanemuises väljatulevad ooperid jäävad Vanemuise muusikalidega võrreldes varju, nüüdistantsu lavastused kokku koguvad aasta jooksul vähem publikut kui nt kaks operetti Vanemuises ning Tartu Uus Teater leiab vaid veidi vähem kui pool publikut hoopis Tallinnast. Sõnalavastustest tõusevad esile lavastused, mille teemad puudutavad laiemat vaatajaskonda ning kus mängivad kõigile tuntud näitlejad või on tegemist igapäevaelu teemasid puudutavate komöödiatega. Samas on Tartu siiski koht, kus on olemas piisavalt mängukohti või tehnilisi võimalusi, et kakskümmend erinevat teatrit seal aasta jooksul etendusi saaksid anda ning kus nad kõik ka huvitatud publikut leiavad.

Theatre in Tartu – who, what and to whom?

In 2011 a total number of 23 performing arts institutions performed in Tartu; with 126 productions 618 performances were given (an average of 1,7 performances per day) to 159 113 people (an average of 257 per each performance).

In general and also in relation to other types of productions the most popular productions were drama productions (68% of total productions, 65% of total performances and 52% of total audience), but the most effective (in terms of gathering the largest audience with the least performances) were music theatre productions (18% of total productions, 23% of total performances, 32% of total audience).

In music theatre the most popular productions are musicals which accumulated 37 210 spectators with 64 performances. In comparison there were 5003 visits to 28 opera performances.

Drama productions that gather the most spectators are mostly based on a topic that is relevant to a larger audience and that have well-known actors playing the leading roles (Sofi Oksanen „Purge“). Comedies (Yves Jamiaque „Mister Amilcar“) are also very popular among spectators.

The least popular genre is contemporary dance – it has only 5% of the total audience (11 productions with 14 performances.)
3 theatres situated in Tartu gather a big portion of their audience from performances given outside of Tartu: Vanemuine 27%, Emajõe Suveteater 35% (some productions are stationed already outside of Tartu) and Tartu Uus Teater 47%.


[1]              Hansahoovi teatri statistikat antud kogumik ei kajasta.

[2]              Tabelist on välja jäetud nuku-ja objektlavastused ning muusikalised lavastused lauludega.

[3]              Estonia publikust moodustavad suure osa välismaalased, eelkõige soomlased, kes ka külastusnumbreid tõstavad.

[4]              Kuigi eelpool toodud statistikas ei kajastu Tallinna vaatajanumbrid, siis on fakt, et Vanemuise muusikalid troonivad kümne vaadatuima lavastuse edetabelistes ka tänu sellele, et neid näidatakse suure mahutavusega saalides.

[5] Muusikalilavastusi oli Tartus kokku seitse, kuid hetkel on võrdlusest väljas Tartu Uue Teatri „Raudmees“.

[6]              Ja kogub ka kogukülastustest kõige enam publikut.