teater.ee kasutajaks registreerumine võimaldab
- eraisikutel erialasel või hariduslikul eesmärgil laenutada näidendeid
- autoritel ja tõlkijatel hallata autoriõiguse lepinguid
- teatritel tellida näidendite lavastusõigusi, hallata autoriõiguse lepinguid ja aruandlust, esitada teatristatistikat ja täiendada teater.ee avalikku mängukava
Kasuta sisselogimiseks parooli
See the latest info of Estonian theatre
Lavastused
Horla
Kunstnik-lavastaja Joel Väli
Lavastusdramaturg Andreas Kübar
Kostüümikunstnik Lisette Sivard
Helikunstnik Lauri Lest
Valguskunstnik Leon Allik
Kaasprodutsent Tartu Uus Teater
Laval Johanna Vaiksoo
Välku lööb. Mõte loeb sekundeid sähvatuse ja mürina vahel.
Nimi "Horla" lähtub prantsuskeelsest sõnamängust hors ("väljas", "väljaspool") ja là ("seal") ning kannab endas väljajäetu, kõrvalejäetu, väljaspool olija tähendust. See on keegi, kes on üksinda keset tormi – korraga nii füüsilises kui psühholoogilises mõõtkavas. Keegi, kes seisab silmitsi millegagi, mis on temast mõõtmatult suurem ja mille üle tal puudub kontroll.
"Horla" on visuaalne pildijada, milles kohtuvad inimene ja torm, ülev ja labane, lootus ja meeleheide, püüd mõista, ja alistumine paratamatusele. Lavastuse keskmes on inimese suhe jõuga, mida ei ole võimalik lõpuni kirjeldada ega ratsionaliseerida. Sest inimene, kes üritab kirjeldada tormi, jääb oma sõnade kõrval alati naeruväärselt väikeseks.
Torm läheneb, torm lõhub, torm ei vali ega erista. Selle ennustatavus ja samal ajal täielik ettearvamatus, selle õiglus või ebaõiglus jäävad inimesele mõistetamatuks. Torm ei vihka, põlga ega armasta – ta lihtsalt on. Sellise jõu ees võib inimese viimaseks võimaluseks jääda omaenda väiksusega leppimine.
Lavastus otsib visuaalset keelt sellele, mille ees sõna tõrgub: kuidas kujutada midagi, mis voolab üle inimese ja tema võime sellest aru saada? Inimene püüab katastroofi mõtestada, mõõta ja korrastada – anda tormile nime, arvutada selle tugevust, lugeda ohvreid, koostada nimekirju ja leida põhjuseid. "Horla" asetab selle ratsionaalse püüdluse kõrvale tormi enese: tema ülevuse, hirmutavuse ja puutumatuse. Selles pingeväljas saavad kokku lootuse viimane meeleheitlik sähvatus ja täielik alistumine. Lavastus vaatleb inimest hetkel, mil tavapärased seletused enam ei kehti ning alles jääb üksnes tema kohalolu millegi kirjeldamatult suure ees.
Lavastus on Tartu Uue Teatri repertuaari jõudnud 2026/2027. hooaja avaliku üleskutse kaudu ja valmib Tartu Uue Teatri ja Eesti Noorsooteatri kaasproduktsioonina.
Toetajad: Tartu linn, Eesti Kultuurkapital