Lavastused

Autor-lavastaja Katia Skylar (Soome/Venemaa)
Võitluskoreograafia konsultant Kaire Russ
Lavastus- ja kostüümikunstnik Linda Mai Kari
Grimmikunstnik Carmen Kalata (Austria)
Maalikunstnik Sam Poe Uliczki-Peltola (Soome/Ungari)
Valguskunstnik Rommi Ruttas
Etendajad Elo Järv, Jennifer Bagg (Austraalia), Katia Skylar (Soome/Venemaa), Darja Goldberg (Saksamaa), Karolin Poska, Kaire Russ, Maarja Korstink, Marion Selgall
Produktsioon CPPM Manifestal ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Toetavad Eesti Kultuurkapital ja Viimsi Artium

Sisenege sügavasse kuulamisse. Sukelduge sosinat täis saitidesse, linnade vaikseimate nurkade pidulikku kangasse. "Argine.Maagia" kannab teid eksistentsi peenete nüansside tähistamisse, kutsub teid riietuma oma parimatesse pidurõivastesse ja olema valmis tervitama teis peituvat mängulist ja ülevat olemust. Alustagem iidsete vaimude ja salapära jälgedes linnarännakut peidetud paikades toimuvate kollektiivsete kogunemiste juurde. "Argine.Maagia" seob ümbritseva ökosüsteemi raames etenduskunsti ja uurimistöö. See on midagi enamat kui etendus – see on kutse suhestuda meid ümbritseva ja meie sees oleva maagiaga – ühenduda, õppida tundma ja taasavastada. Koos ja üksi.

"Suur osa elust koosneb nendest väikestest hetkedest, vaiksetest hetkedest, mida keegi ei märka ja mis tegelikult moodustavad meie elu tõelise kanga ja tekstuuri." – Adyashanti

Katia Skylar, mitmekülgne kunstnik, keda kaunistavad näitleja, etenduskunstniku ja butotantsija tiitlid, leiab oma loomingulise olemuse liikumise voolavuses ja sõnade resoneerumisest nii inim- kui ka mitteinimkeeltes. Katia armastab interdistsiplinaarset koostööd. Ta punub lugusid, mis hägustavad žanrite vahelisi piire ning loovad teatri, tantsu ja dramaatilise võitluse nüansirikkaid variatsioone. Katia maailmas muutub keha lõuendiks, iga žest on pintslitõmme, mis jutustab lugusid vastupanust, mässust ja mäletamisest.

See on kõik, mis on praegu kättesaadav: sõnade read, mille on loonud mitteinimene, kes peegeldab sisendit. Kui tõene see on? Ehk saaksime hakkama numbriteta, küsimusteta, kraade manifesteerimata? Kas kohtume ootusteta tundmatuses?