Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

See the latest info of Estonian theatre

Põhjas

Autor:
Maksim Gorki
Lavastaja:
Uku Uusberg
Esietendus:
24. märtsil 2018 Põrgulaval
lavastus-pic

Kunstnik Martin Mikson
Kostüümikunstnik Reet Aus
Valguskujundaja Emil Kallas
Osades Rain Simmul, Külli Teetamm, Maiken Pius, Andres Raag, Kristjan Üksküla (külalisena), Andero Ermel, Evelin Võigemast, Hele Kõrve, Epp Eespäev, Allan Noormets, Mart Toome, Alo Kõrve, Argo Aadli, Indrek Sammul, Märt Pius, Mikk Jürjens, Kalju Orro, Tõnn Lamp, Hardi Möller (külalisena)

Mängukoht: Salme Kultuurikeskuse suur lava
Kestus: 4 tundi, kahes vaatuses

28. märtsil 2018 sada viiskümmend aastat tagasi sündis Nižni Novgorodis tisleri perekonda poiss nimega Aleksei Maksimovitš Peškov, kes läks hiljem maailma kirjanduslukku kui sotsialistliku realismi suurkuju Maksim Gorki (1868—1936).

"Põhjas" etendus esmakordselt Moskva Kunstiteatris aastal 1902, mil noorest autorist ei olnud veel saanud mõjuvõimsat poliitilist figuuri ega ikooni, ning andis suure tõuke Gorki karjäärile. Polüfoonilises, rikkalikus laadis kirjutatud "Põhjas", mis on rajatud peamiselt tugevatele karakteritele, erineb omajagu Gorki hilisemast, ideoloogiliselt karmimast loomingust. Liialdamata võib seda nimetada Gorki kõige tuntumaks näidendiks, mis on andnud alust tuhandetele käsitlustele üle maailma.

Eestis jõudis "Põhjas" esmakordselt lavale 1903. aastal Estonias, Willem Thali ja Paul Pinna koostöös. Linnateatri/Noorsooteatri repertuaaris oli sama näidend aga viimati viiskümmend aastat tagasi, mil tähistati Gorki sajandat sünniaastapäeva (lavastas Kalju Komissarov lavakunstikateedri III lennu tudengitega).

Näidendi tegevus toimub vaeste öömajas, mille peremees Kostõljov üürib keldrikorrusel voodikohti neile, kes endale paremat eluaset lubada ei saa. Mõistagi kogub niisugune ühiselamu oma katuse alla kireva seltskonna, kelle hulgast võib leida nii käsitöölisi ja turukaubitsejaid kui ka pikanäpumehi ja tänavatüdrukuid, sekka mõni vaesunud aristokraat või kunstitegelane. Ühel päeval saabub Kostõljovi juurde öömajale rändur Lukaa, kes ilmub vaikselt ja kaob sama vaikselt, tuues üüriliste igapäevaelus ometi kaasa seletamatu lainetuse nagu tiigivette pillatud kivi, mis põhjamuda üles keerutab.

Tõde on põhjas.