Lavastused

Autorid, lavastajad ja etendajad Eisa Jocson, Venuri Perera
Helikujundaja Soraya Bonaventure
Valguskujundaja Ariana Battaglia
Kunstilised konsultandid Rasa Alksnyte, Tang Fu Kuen
Tekstikonsultant Ruhanie Perera
Vaimne nõustaja Nenet Ocson Babaylan-Vaigaland
Loominguline tugi Arco Renz
Dramaturgiline tugi Anna Wagner, Alexandra Hennig
Lavastuskonsultant Sandro Lunin
Produtsendid Katja Armknecht, Anne Kleiner
Etenduse juht Greta Katharina Klein
Tehniline produtsent ja ringreiside juht Yap Seok Hui
Tootja Künstler*innenhaus Mousonturm
Kaastootjad Frascati Producties (toetaja Ammodo), Tanzquartier Wien, HAU Hebbel am Ufer, SPRING Performing Arts Festival, Festival Theaterformen, DDD - Festival Dias da Dança, Kampnagel, Arsenic - Centre d’art scénique contemporain, La briqueterie CDCN du Val-de-Marne, Points Communs - nouvelle scène nationale Cergy-Pontoise / Val d’Oise, Maillon, Théâtre de Strasbourg – Scène européenne ja Esplanade – Theatres on the Bay.
Rahastajad Bündnis internationaler Produktsionshäuser kaudu Saksamaa liiduvalitsuse kultuuri- ja meediavolinik ning Hesseni liidumaa teadus- ja kultuuriministeerium
Residentuuriga toetasid projekti Kaserne Basel, Puón Institute Philippines, Goethe-Institut Sri Lanka, ARTEFACT Creative Residency kaudu koostöös Dance Nucleus ja Studio Plesungan ning Colomboscope Contemporary Art Festival 2024
Autorid tänavad imetabaseid ja elutarku naistöölisi, kes jagasid lahkesti oma teadmisi ja lugusid.

"Magic Maids", rituaalse etenduse, tseremoonia ja seestumise põiming, viib meid kokku kahe luuda viibutava tegelaskujuga, kes pühivad usinalt. Luud, korraga nii kodune koristusvahend kui ka nõia sõiduriist, muutub atribuudiks, mida käsitsedes pühkida avalikuks Euroopa nõiajahtide ajal naistele löödud patriarhaalsed haavad ning viimaste keerukad süvaseosed naistööjõu jätkuva ekspluateerimisega tänapäeva globaalses ja rändepõhises hooldustöötajate ja koduabiliste ahelas. Luuast saab kehapikendus, telg, mis muundab rõhumise koletuks feministlikuks vastupanuks.

Eisa Jocson ja Venuri Perera on pärit Filipiinidelt ja Sri Lankalt, riikidest, mis on tuntud oma märkimisväärse koduabiliste ekspordi poolest. Nende koostöö algas 2022. aastal, kui nad panid tähele naiste puudumist Šveitsi Baseli farmaatsiaajaloo muuseumist. See tähelepanek ajendas neid süvenema nõidade ajaloolisse tagakiusamisse Euroopas ning nad avastasid, et viimane naine, kes 1782. aastal Euroopas nõiduse eest hukati, oli Šveitsi teenija nimega Anna Göldi.

Mõlemad naisfiguurid, "nõid" ja "teenija", kuuluvad samasse valuvormi – võimsad ja võimetud, kardetud ja austatud, ära kasutatud, süüdistatud ja hüljatud. Need kultuurilised mallid ei ole pelk pärimus ja ajalugu, vaid on sügavalt juurdunud ka tänapäeva psüühikas. Jocson ja Perera on lugenud, kuulnud ja kuulanud lugusid õuduste kohta, mis tabavad nn "globaalsest lõunast" sisserännanud koduabilisi, ning selliste lugude kaja kummitab nüüd nende kehasid.

Lavastuses "Magic Maids" muundub pühkimine kehaliseks süvauurimuseks esindatuse, poliitilise subjektsuse, soolise tööjaotuse ja ajaloolise vägivalla küsimustes. Jocson ja Perera kanaldavad loitsimise ja mõttejõu praktikaid, rakendades luuda käsitsevat keha, et võtta ette retk mööda isekeskis seotud territooriume – füüsilisi, kontseptuaalseid, emotsionaalseid ja riikidevahelisi. Kunstnike kestev ühisloome püüab pühkida lagedale ja kõigutada rõhuvaid võimustruktuure.

"Magic Maids" kutsub publikut mõtlema töötavate kehade nähtavuse/nähtamatuse üle, selle üle, kui vastupidav on naistevaheline solidaarsus, ning ajaloolise ebaõigluse püsivate armide üle, mis kujundavad meie nüüdisaegseid töötavasid. Luudadega duo tantsib, et taasmetsistada ärakodustatud naiselikkus, esitab sõnakuulmatuse rituaali, mis lammutab laiali meie elu valitseva narratiivi.

Kestus: 1 h 30 min, ilma vaheajata
Keel: inglise keel
Subtiitrid: eesti keel

Eisa Jocson on interdistsiplinaarne kunstnik, kes elab Filipiinidel La Unionis. Ta on õppinud visuaalkunstnikuks ja tal on balletitaust, kuid kaasaegse tantsuga tutvus ta postitantsu kaudu. Oma teostes käsitleb ta teenindus- ja meelelahutussektori kehapoliitikat Filipiinide sotsiaalmajanduslikust vaatenurgast. Ta uurib keha liikumist ja liikumise tingimusi – olgu selleks siis sotsiaalne liikuvus või väljaränne Filipiinidelt võõrtöölisena. Tema loomingus ("Death of the Pole Dancer", "Macho Dancer", "Host", "Princess", "Superwoman Band", "Manila Zoo") on kapital liikumist käivitav jõud, mis tõukab lepingule allutatud keha "arenenud" geograafilistesse piirkondadesse. Ta esitab oma teoseid regulaarselt Aasia ja Euroopa tuntud teatrites ning rahvusvahelistel festivalidel, nagu näiteks Tanz im August, TPAM Yokohama, Zürcher Theaterspektakel ja Frankfurter Positionen. Ta on 2018. aasta Filipiinide Kultuurikeskuse 13 Artists Awardi, 2019. aasta Hugo Boss Asia Art Awardi, 2021. aasta SeMa-HANA Awardi ja 2023. aasta Tabor Award Internationali laureaat.

Venuri Perera on Colombost Sri Lankalt pärit koreograaf, performance-kunstnik, kuraator ja õpetaja. Uurides nähtavuse ja läbipaistmatuse võimudünaamikat, proovib ta õõnestada seda, kuidas me tajume „teist”. Tema soolo- ja koostöölavastused käsitlevad vägivaldse rahvusluse, patriarhaadi, immigratsiooni, koloniaalpärandi ja klassiteemasid ning alates 2008. aastast on neid kutsutud festivalidele/biennaalidele/sümpoosionidele üle Euroopa, Lõuna- ja Ida-Aasia, Lähis-Ida ja Aafrika. Ta on teinud tihedat koostööd koreograafide Geumhyung Jeongi (Lõuna-Korea) (Theatre Spektakel / Monsoon Australia) ja Natsuko Tezukaga (Jaapan) (Kyoto Experiment / SIFA Singapore). Venuri kavandas ja kureeris Colombo Dance Platformi projekte (2015–2020, Goethe-Institut) ning on pühendunud Sri Lanka sõltumatu tantsu maastikul toetusvõrgustike loomisele. Ta on DAS Theatre’i vilistlane ja elab praegu Amsterdamis.