Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

See the latest info of Estonian theatre

Birgitta Festival 2014: Röövimine serailist

Autor:
Wolfgang Amadeus Mozart
Lavastaja:
Georg Rootering
Ooperiteater Biel Solothurn, Šveits

Muusikaline juht Benjamin Pionnier (Prantsusmaa)
Dirigent: Risto Joost
Kunstnik: Vazul  Matusz
Valguskunstnik: Hamid Khadiri
Osades: Christiane Bösiger, Christian Baumgärtel (Saksamaa/Šveits), Anna Gössi, Konstantin Nazlamov, Martin Weidman, Thomas Mathys
Tallinna Kammerorkester

Lavastaja Georg Rootering on Tallinnas juba tuntud. Ta tõi Birgitta Festivalil lavale Glucki ooperi „Orpheus ja Eurydice“ ning Rahvusooperis Estonia Händeli „Julius Caesari“.

LAVASTAJALT: „Mozart on seksikas – 2 paari, 2 rivaali, 6 armulugu ja happy end. Mozart on kiire, naljakas, šarmantne, peen, arusaadav ning ikka jälle hea.  Suhted, nali ja vein on komponendid, millele toetuvad Mozarti mängulised dialoogid. Kuulajat võluvad karakteerselt kaunis muusika ja tempokad rütmid.

Lavastuses näidatakse reisi inimhinge sisemusse – läbi suhete sasipundarde, igatsuse, kannatuse ja rõõmu. Paša Selimi maaresidents muutub tunnete ja soovide labürindiks. Mänguplats teiseneb pidevalt (21 erinevat lavapilti). Väljapääsud avanevad korraks ja sulguvad kohe järgmisel hetkel. Paša palee tundub olevat lõputu – või oleme me lavastuse lõpus siiski alles esimeses ruumis? Kas palees ongi ainult üks tuba ja labürint tekib vaid igaühe enda peas olevatest eksiteedest?

Ilus ooper suursuguse ja humoorika muusika, traagiliste ja ülimalt naljakate stseenidega – nagu elu ise. Põnev kohtumine Šveitsi noorte ooperitrupiga, solistid Mehhikost, Saksamaalt jm.“

SISUST

Piraadid hõivavad laeva ja röövivad Konstanze´i, Pedrillo (Belmonte teener) ja Blonde´i (noor inglanna). Belmonte, noor hispaania aadlik on Kostanze´i kihlatu.

Paša Selim, väga rikas Hispaania renegaat, ostab piraatidelt pantvangid ära ja võimaldab neil elada oma maaresidentsis. Paša Selimil on haarem ja tema ihukaitsja Osmin on selle haaremi valvur. Paša armub Konstanze´i ja ei taha teda enam ära lasta. Osminil tekivad tunded Blonde´i vastu. Blonde armastatu on aga Pedrillo. Konstanze on oma Belmontele truu ja ei leia olukorrast mingit väljapääsu. Paša tahab olla euroopalik ja annab Konstanze´ile aega. Konservatiivne Osmin on sirgjoonelisem, avaldab Blonde´ile survet ja ei taha oma rivaalile Pedrillole halastada.

Peale pikki otsinguid leiab Belmonte paša Selimi maaresidentsi ja näeb seal ka Konstanze´i. Soovides vabastada oma armastatu, laseb ta end kavalusega paša majapidamisse aednikuks palgata. Sellest tuleb segaduste ja sekelduste virvarr, kahtlustuste ning salajase armastuse mäng. Põgenikud tabatakse. Selgub, et Belmonte isa oli paša suurim vaenlane, kes ta laostas ja Hispaaniast välja ajas. Selim on aga üllameelne ja laseb vangid sellele vaatamata vabaks.


Esietendus 1782 Viinis, Austria Rahvusteatris, käesoleva lavastuse esietendus 11. aprillil 2014 Šveitsis, teatris Biel Solothurn
Saksa keeles eesti- ja inglisekeelsete subtiitritega
Kestus: 3 h 30 min kahe vaheajaga