Kahest lühiballetist koosnev õhtu.
Symbiont(s)
Wayne McGregori ballett
Muusika: Andy Cowton, zoviet*france, Slam
Valguskunstnik: Lucy Carter
Lavastaja: Antoine Vereecken
„Symbiont(s)“ on Wayne McGregori 2000. aastal Londoni Kuningliku Balleti tellimusel valminud lavastus, mis ühendab endas stiililisi äärmusi. Teos keskendub seitsmele tantsijale loodud mõistatusele, millest igaüks esitab väljakutse klassikalisele tantsutehnikale. Laval toimuvat saadab leegitsev valguse ja varjude mäng, mille on loonud tuntud valguskujundaja Lucy Carter.
Wayne McGregor on esimene kaasaegne koreograaf, kes on valitud Londoni Kuningliku Balleti resideeruvaks koreograafiks. Wayne McGregori koreograafia kompab kehakeele väljenduslikkuse piire, kuid ei varjuta hetkekski tantsijate individuaalsust. Lummav teos on võitnud Time Outi silmapaistva tantsusaavutuse auhinna (Time Out award for Outstanding Achievement in Dance).
„100% särtsu – elavaim koreograafia, mida üle hulga aja nähtud. Ohtlik, paeluv, kiire ja äärmuslik. Üdini suurepärane.“
Wayne McGregor on mitmeid auhindu võitnud Briti koreograaf, kelle tantsukeelt seostatakse äärmise keerukusega ning kelle looming ühendab endas tantsu, filmi, muusika, visuaalsete kunstide, tehnoloogia ja teaduse elemente. Ta on Sadler’s Wellsi teatri juures tegutseva Wayne McGregor | Random Dance trupi kunstiline juht ja alates 2006. Aastast Londoni Kuningliku Balleti resideeruv koreograaf.
Petruška
Igor Stravinski ballett
Koreograaf-lavastaja: Mai Murdmaa
Dekoratsiooni- ja kostüümikunstnik: Kaspar Jancis
Valguskunstnik: Anton Kulagin
Igor Stravinskit innustasid balletti looma 19. sajandi Venemaal populaarsed nukuetendused kloun Petruškast, kelle esivanemaks võib pidada Itaalia commedia dell’arte nukku Pulcinellat. Mai Murdmaa: „Petruška on vene folkloorist tuntud Ivanuška modifikatsioon. Ta on laadakloun või ka laadateatri nukk. Stravinski lähenes teosele sügavamalt, tuues sinna ka sotsiaalse momendi. Mingil määral on tema Petruška vene kirjanduses (Tšehhov, Dostojevski) levinud eluga pahuksis „väike inimene“. Seda muusikat on lavastanud paljud koreograafid, tuntumad on Mihhail Fokini ja Maurice Bejart’i versioonid. Meil on tegevus viidud balletitruppi, säilitades kõik tunnetuslikud vahekorrad. Petruška armub priimabaleriini, kes eelistab talle esitantsijat. Trupi liikmed ei võta ka võimuga pahuksis Petruškat omaks ning ta on õnnetu ja üksik.“