Raili Lass kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö “Näidendi interlingvistilise tõlke osakaal ja roll lavastuses kui intersemiootilises tõlkes ja polüsemiootilises struktuuris”

22. septembril 2025 kaitses Raili Lass semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd “Näidendi interlingvistilise tõlke osakaal ja roll lavastuses kui intersemiootilises tõlkes ja polüsemiootilises struktuuris”. Töö juhendajad olid kaasprofessor Elin Sütiste (Tartu Ülikool) ja kaasprofessor Maria-Kristiina Lotman (Tartu Ülikool), oponent Anne Lange.

“See doktoritöö on eelkõige tõlkijatele suunatud rakenduslik uurimus näidendite tõlkimisest ja sellest, kuidas mõjutab näidendi funktsioon ja positsioon lavastuses tõlkija tööd. Uurimusel on kolm põhilist eesmärki. Esmalt soovis autor kaardistada lavastuse polüsemiootilise struktuuri selliselt, et seal oleks oma koht ka näidendi tõlkel. Lavastust käsitletakse siinkohal (tõlke)näidendi intersemiootilise tõlke sihttekstina, kusjuures kaardistatud struktuur moodustab selles tähendust kandvad süsteemid.

Kui draamatõlke funktsioon lavastuses on leitud, otsib autor vastust küsimustele, kas ja kuidas mõjutab see funktsioon näidendi tõlget ja tõlkija tööd. Võrdluseks on antud ülevaade levinumatest lähtekohtadest, mis on esinenud draamatõlget käsitlevates teoreetilistes uurimustes viimastel aastakümnetel. Olemasolevate käsitluste taustal tunnetas autor, et nendes puudub praktiline ja metoodiline lähenemine näidendite tõlkimisele, ehk teisisõnu – tõlkija lähenemine tuleneb pigem individuaalsest kogemusest ja puudub süsteemsem praktiline vaade.

Lähtudes draamatõlke funktsioonist ja draamatõlke teooriast, pakub autor näidendite tõlkimiseks välja tõlkesemiootilise lähenemise – tõlkija saab laenata töövõtteid oma kõige lähematelt „kolleegidelt“, kes on näitekirjanikud ja näitlejad. Näitlejate tööriistakastist saab kasutada Stanislavski meetodiga sarnast lähenemist ehk mõelda iga tegelase kõne puhul antud olukorrale ja tegelase eripärale ning sellise tunnetuse põhjal luua tõlge, mis toetaks näitleja rolliloomet. Kuna tõlkija käsutuses on eelkõige keelelised vahendid, saab ta luua karakterit sarnaselt näitekirjanikuga, kes annab igale tegelasele oma hääle,” kirjutab Lass doktoritöö tutvustuseks.

Doktoritööd saab lugeda Tartu Ülikooli DSpace’ist.

Foto: Andres Tennus