Kultuuripoliitikat ootab ees põhimõtteline muutus

Riigikogu teeb sel nädalal olulise kultuuripoliitilise otsuse. Võetakse vastu kultuurkapitali seaduse muudatus, millel on tagajärjed mitmekümneteks aastateks. Lisaks loovisikutele uute võimaluste pakkumisele saame juurde paindlikkust ka kultuuriehitistesse investeerimisel, kirjutab kultuuriminister Heidy Purga.

Allpool järgnevad väljavõtted kultuuriminister Heidy Purga kommentaarist kultuurkapitali seaduse muudatusele. Täistekst on ilmunud 20. märtsil 2024 ERRi uudisteportaalis.

Eesti Kultuurkapital toimib lihtsalt, selgelt, vähese bürokraatiaga ning ääretult kuluefektiivselt. Seda mehhanismi hinnatakse nii meil kodumaal kui ka teistes riikides. Erinevate kultuurivaldkondade ekspertidest koosnevad sihtkapitalid jagavad aastas erinevate projektidele ning loovisikutele üle 20 miljoni euro. See raha laekub automaatselt maksulaekumistelt ilma vahepealse poliitilise otsuseta.

Olulisim muutus, mis sel nädalal kultuuripoliitiliselt tehakse, on põhimõtteline: kultuurkapitalile antakse seniste maksuvabade stipendiumite ja toetuste süsteemi kõrval võimalus maksta loominguliselt aktiivsetele kultuuriloojatele kõikide sotsiaalsete garantiidega loometöötasu. See aitab leevendada ühiskondlikult valusat probleemi ehk vabakutseliste loomeinimeste muret sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse pärast.

Senise süsteemi jätkudes terendaks kahjuks liiga paljudele meie loovisikutele pensionivaesus, kuna ei ole suudetud täita riiklikuks vanaduspensioniks vajalikku 15 aasta miinimumtööstaaži, mille jooksul oleks tasutud sotsiaalmaks. Samuti ei panusta praegu täies loomeeas inimesed kultuurkapitali stipendiumite kaudu iseenda ega oma lähedaste tervishoiuteenuste kättesaadavusse.

Nende seadusemuudatustega oleme valitsusega pannud aluse võimalusele, et uus loometöötasu maksmine aitab kaasa ühiskondlikult olulisele paradigma muutusele – looming on töö ja töötavad inimesed peavad saama nii õiglast tasu kui ka oma tegevusega hoidma üleval neid, kes seda veel ei suuda või enam ei jaksa.

Loomulikult ei lahenda käesolev seadusemuudatus täielikult Eesti vabakutseliste loovisikute toimetulekuprobleeme, kuid see pakub ühe olulise trepiastme, millele toetudes saame pakkuda aastas mitmesajale seni sotsiaalse turvavõrguta loovisikule võimalust tagada endale haigekassa kaitstus, koguda pensionistaaži või saada vanemapalgaks vajalikku töötasu.

Rõhutan, et kultuurkapitali senine toimimisloogika jääb samaks ning oleme kokku leppinud, et seni loometöötoetustena välja makstud summad ehk loovisikule "puhtalt kätte" jõudvad netosummad ei vähene ning sihtkapitalides tuleks võtta suund senisest suuremate loometöötasude peale, mis tagaksid loovisikule senisest pikemaaegse kindlustunde. Ehk kui varem on looja küsinud ja saanud loometöötoetust näiteks tuhat eurot, siis edaspidi saab ta kätte sama summa, ent selle pealt on makstud nii tulu-, töötuskindlustus- kui ka sotsiaalmaks.

Teine oluline kultuurkapitali seaduse täiendus on vähem revolutsiooniline, kuid mitte kuidagi vähem oluline. Seadusesse lisati lõik, mis annab võimaluse vabade ressursside olemasolul ning eelnevas riiklike kultuuriobjektide nimekirjas olevate ehitiste valmimist mitte mõjutades toetada veel mõnda kultuurivaldkonna jaoks olulist ehitist.

Kultuurkapitali seaduse uuendamine ilma selle aluspõhimõtteid muutmata on julge otsus, mis annab kultuurivaldkonnale suuremad vahendid ning paremad instrumendid oma valdkonna arengu eest seismisel. Samuti saame võimaluse korral paindlikumalt investeerida ehitamist vajavatesse kultuuriobjektidesse, milles sünnivad meie ühiskonda mõtestavad ja defineerivad sündmused.