Kaks uut näitust Rakvere Teatris

"Kui ma hakkan tööle, siis ma põlen – ma põlen, ma olen põlvili paberi ees, mu silmad on kinni, ühe käega otsin joonele teed, teine tõmbab, ja ma pean kiiresti-kiiresti tegema, sest see, mida ma näen, on nii õrn, nii habras, ma saan vaevu jooned tõmmatud ja juba on ta kadunud. Teinekord on see midagi õudset ja ähvardavat, mis tuleb mulle ikka lähemale ja lähemale, ta on mul üsna ligi ja ähvardab mind enese alla matta, aga ma joonistan, ma joonistan! Ei ole kerge, ma ütlen teile, ei ole kerge rajada loomingut tunnetusele ja vaimsele!" Herman Talvik 1956

 

Herman Talvik on sündinud Tallinnas 1906. aastal. Ta on õppinud Riigi Kunstitööstuskoolis (1921-1926),  Helsingi Atteneumi kunstikoolis (1928-1935) ja täiendanud end Pariisis (1936-1938).  1937-1938. aasta sügistalvel töötas ta joonistamise õpetajana Viljandis ning Saksa okupatsiooni ajal Tallinna Reaalkoolis.

1944. aastal emigreerus Talvik Rootsi. Kogu Rootsis elatud periood oli Talviku kunstiloomingule väga viljakas. Ta kuulus Rootsi Graafikute Ühingusse. Kuigi 50-ndad aastad olid kunstniku jaoks väga keerulised, suutis Talvik need ületada. Koos abikaasa Irmaga elasid  nad Kesk- Rootsi külas Funäsdalenis Fläteni alamjooksul tagasihoidlikus majakeses. Majast eemal mäejalamil asus kunstnikuateljee, kus ta veetis enamike päevadest. Produktiivse töö tulemusena paranes seitsmekümnendatel  nende majanduslik olukord sedavõrd, et Talvikud said endale soetada kodu Hispaaniasse Costa Blanca lahe äärde. Hispaania perioodist on pärit palju loodusteemalisi maale ning graafikat. Herman Talvik suri 11. 01. 1984.a. Funäsdalenis.

Herman Talviku loomingu põnevama osa moodustab kunstniku nägemuslikud taiesed, graafika, monotüüpia ning temperamaal mis on inspiratsiooni saanud nii religioonist, põrgust kui ka elu teispoolsusest. Talviku nägemuslik looming  on olnud kunstiteadlaste ja -kriitikute suureks lemmikuks.

Talviku töid võib leida maailmas mitmetest erakogudest kui ka muuseumidest: New Yorki Avalik raamatukogu,  Stockholmi Rahvusmuuseum, Göteborgi Rahvusmuuseum, Malmö Rahvusmuuseum, Örebro muuseum, Karlstadi kunstimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum,  Viinistu Kunstimuuseum.

Kõik näitusel välja pandud teosed pärinevad Üllar Variku erakogust.

 

Seoses Rakvere teatris esietenduva lastelavastusega "Päästame ema",  avatakse samal päeval koostöös Lääne-Virumaa Raamatukoguga väikses majas lasteraamatute illustratsioonide väljapanek.

Raamatukogu arendusjuhi Tiina Kriisa sõnul on ilu vaataja silmades. " Hinnata, milline on ilus lasteraamat, on just täpselt nii subjektiivne. Nõnda siis lööbki igaühe süda põksuma sootuks erinevate illustratsioonide peale sõltuvalt meie põlvkonnast, mälestustest, kogemustest, teadmistest ja paljudest muudest teguritest.  Raamatukogus näeme sageli, et kunstnike ja täiskasvanud asjatundjate meelest kauneimateks tituleeritud teosed ei pruugi olla sugugi needsamad, mis laste silmad särama löövad. Samuti ei pruugi aastakümneid tagasi tehtud raamatuillustratsioonid kõnetada enam tänast last või siis vastupidi.

Seetõttu püüdsime ilusate raamatute valikul lähtuda sellest, et esindatud oleks kõik vaatenurgad. Seame esile meid endid lapsepõlves piltidega lummanud lemmikud, meenutasime mida on aegade jooksul eelistanud meie noored lugejad ning mõtlesime millised illustraatorid on olnud Eestis ilmunud lastekirjanduses märgilised ja tunnustatud.

Väljapanekul on hästi näha raamatukunsti muutumine läbi aja. Väga üldistatult võib öelda, et varasem illustratsioon on detailne ja realistlik, kaasaegne lasteraamat aga fantaasiaküllane ja värvirikas. Trükitehniliste võimaluste areng ja materjalide kvaliteedi paranemine annab kaasajal hoopis suuremaid võimalusi. Rõõm on tõdeda, et  läbi aegade on eesti lasteraamat püsinud kaunis, elav ja mitmenäoline," kirjeldab Kriisa näituse kokkupaneku kontseptsiooni.

 

Näitusel on raamatu illustratsioone eesti kunstnike rikkalikust valikust ja mõningaid erksaid välismaiseid näiteid. Raamatukogu poolt on eesti illustraatorite vanade raamatute eksemplarid ja vaatamiseks ka kaasaegset moodsat raamatukujundust. Vanemas ajast on esindatud Ott Kangilaski,  Evald Okas, Richard Kaljo, Ilmar Linnat, Siima Škop, Vive Tolli jt.  Samuti on väljas valik illustraatoreid, keda mäletavad lapsepõlvest nii tänased täiskasvanud ning saavad raamatutest imetleda ka praegused lapsed nagu Edgar Valter, Jaan Tammsaar, Viive Noor, Kristina Reineller, Priit Pärn, Regina Lukk-Toompere, Hillar Mets, Piret Mildeberg jt.  Uut raamatukunstnike põlvkonda esindavad Catherine Zarip, Katrin Ehrlich, Kristi Kangilaski, Gerda Märtens, Piret Raud, Marja-Liisa Plats jt.

 

Välja on pandud ka meie teatri peakunsntiku Eveli Variku eraomanduses olevad, teda paelunud illustratsioonidega raamatud, mis on mitmete  aastate jooksul erinevatest maailmanurkadest kaasa toodud.

 

NB! Võimalik vaadata ainult enne etenduse algust!