Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

See the latest info of Estonian theatre

“Esimese lugemise” kolmas õhtu Draamateatris

08.12.2004 16:13

Eesti Draamateatri uute näidendite ettelugemiste sarjas "Esimene lugemine" on kavas kolmas õhtu.
Neljapäeval, 9. detsembril kell 19 loetakse kammersaalis katkendeid Madis Kõivu näidendist "Lõputu kohvijoomine".

Loevad Riina Maidre, Mait Malmsten, Kersti Kreismann, Raimo Pass, Priit Pedajas, Harriet Toompere, Hendrik Toompere, Lembit Ulfsak.

Pilet maksab 25 krooni, niiskest talveõhtust tulijaile pakub teater kosutuseks kuuma kohvi.

Tegevuskoht on W kohvik, tegevusaeg W kohviku lahtioleku ajad. Nurgalaua hämaruses istub Stammkunde. Ikka istub, olgu linnas pommitamine või põlegu kohvik, sagigu ta ümber saksa või vene mundrid, poeedid või seltskonnategelased, nkvd-lased või eurokarjeristid. Ajast aega astub kohvikusse üks Uustulnuk. Ikka toob Ettekandja - no näiteks Erika - aromaatset kohvi ja maitsvat veini. On Kõhn Mees, on Poeet, on keegi Magister, kes ei ole veel selgusele jõudnud, milline riigikord ja riik parasjagu valitseb ja ei julge sellepärast suud lahti teha. Ikka taotakse malekella, kolistatakse tassidega, loetakse luulet, võetakse napsi: "uue raha ja võimu tervitukse ning vana mälestuseks, joogem kohvi ja seda teist, mida meie sõber lahkesti meenutas - ilma igasuse raha ja formaalsuseta, niipalju kui joodavat jätkub (kallab pudelist klaasidesse) ja voolujoonestagem end järjekordsete hoovuste ja vooluste järgi!" Ja kui kunagi vahepeal sai kohv ka otsa, siis kohvijoomine kestis ikkagi edasi. "See on lõputu kohvijoomine ja sinna ei ole midagi parata, seda tuleb võtta kui saatust ja käituda vastavalt...olge te hullumeelne või lihtsalt juturääkija."

Näidendi lõpu töötas autor koos Leo Metsariga tänavu suvel ümber.

5. detsembril sai Madis Kõiv 75 aastaseks. Eesti Draamateatril on olnud rõõm teha Kõivuga pikka ja põnevat koostööd, ka praegu on repertuaaris Madis Kõivu "Finis nihili" (lavastaja Priit Pedajas). 3. detsembril avati baari fuajees näitus Kõivu 70ndate aastate maalidest ning kriitikud ja teatritegijad arutasid kitsamas ringis Kõivu näidendite lugu ED laval.

Kõivu eripärasest, ülimalt ebatraditsioonilisest dramaturgiast on Luule Epner kirjutanud nõnda: "Kõivu näidendite maailm kerib end lahti mingist intensiivsest algnägemusest ning ilmub meie ette ülimalt meelelisena, täis lõhnu, värve, helisid. Kui unenäolik ja kaootiline see maailm mõnikord ka ei tunduks, kui veidraid vorme ta ka ei võtaks - inimesed, kes seal liiguvad ja omi asju ajavad, on üdini ehtsad ja tõelised, ning keel, milles nad suhtlevad, võltsimatu kõnekeel" (lavastuse "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta" kava).

Madis Kõiv - füüsik, filosoof, kirjanik - on sündinud 5. detsembril 1929 Tartus. Tema teadustöö teemaks on tuumafüüsika ja väljade kvantteooria. Eesti teatriloos on 1990ndaid nimetatud Kõivu-kümnendiks, sedavõrd uuenduslik, teatritegemisele väljakutset esitav ja eripärane on olnud tema dramaturgia, mida just sel kümnendil palju lavastati ning mille üheks põnevamaks tõlgendajaks on olnud Priit Pedajas.

Kõivu näidendeid ja dramatiseeringuid on seni lavale jõudnud paarkümmend. Mõned neist on kirjutatud koos teise autoriga (Hando Runnel, Vaino Vahing, Aivo Lõhmus). Koos režissöör Sulev Keedusega on ta filmide "Georgica" ja "Somnambuul" stsenarist, mitmeid kuuldemänge on lavastatud raaditoteatris. Kõivu proosa tuumik on mälestustesari "Studia Memoriae". Madis Kõiv on saanud Eesti Vabariigi kultuuri aastapreemia 1994 ja 1998, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 1997 (koos Priit Pedajase ja "Peiarite õhtunäituse" trupiga), Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänupreemia 2002. Ta on Tartu Ülikooli ja Eesti Muusikaakadeemia audoktor.

Madis Kõivu näidendite lavastused Eesti Draamateatris:

1991 13. jaanuar "Kokkusaamine" lav Priit Pedajas

1993 31. jaanuar "Tagasitulek isa juurde" lav Priit Pedajas

1994 26. märts "Filosoofipäev" lav Priit Pedajas

1997 2. veebruar "Peiarite õhtunäitus" lav Priit Pedajas

1998 1. veebruar "Stseene saja-aastasest sõjast" lav Mikk Mikiver

1998 9. juuni "Kuradieliksiir" Ernst T. Hoffmanni järgi lav Priit Pedajas

1999 9. juuni "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta" lav Priit Pedajas

2004 19. märts "Finis nihili" lav Priit Pedajas