Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

Meil on uus koduleht :)

Kui leiad lehelt mõne veidruse, siis anna sellest palun teada e-posti aadressil info@teater.ee Aitäh!

Carlo Gozzi “Ronk” Lavaaugus

01.06.2007 12:11

Reedel, 1. juunil jõuab vaatajate silme ette kaua oodatud suvelavastus - Elmo Nüganeni commedia dell´arte võtmes Carlo Gozzi muinasjutt-näidend "Ronk". Lavaaugu viimane suvetükk on kummardus teatri alglätetele ja puhtale mängurõõmule.

Lavastaja on Elmo Nüganen, kunstnikud Iir Hermeliin ja Rosita Raud (Vene Teater), näidendi on tõlinud Anu Lamp, helilooja Jaak Jürisson ja muusikaline kujundaja Riina Roose.
Mängivad: Argo Aadli, Alo Kõrve, Tõnn Lamp, Indrek Ojari, Ursula Ratasepp, Elisabet Tamm, Mart Toome, Veiko Tubin ja Priit Võigemast.

Commedia dell´arte ehk maskiteater ehk itaalia komöödia sündis Itaalias 16. sajandil ning troonis Euroopas ligi kaks sajandit. Lavale astusid uut tüüpi näitlejad, kes olid diletantide staatuse professionaali vastu vahetanud ning ei kasutatud enam valmis näidendeid, vaid nn kanvaasid - väljakirjutamata dialoogidega tegevuse kokkuvõtteid. Näitleja pidi oskama kasutada oma maskile omaseid repliike, monolooge, zheste, süzheekäike, koomilisi episoode (lazzisid) - kogu see tehniline pagas võimaldas laval igasuguste situatsioonidega kohaneda ning ansamblina tegevuskäiku arendada.

Commedia dell´arte põhijooned pärinevad ilmselt kevadistest karnevalidest, mis arenesid välja paganlikust pidustustraditsioonist viljakuse tagamiseks. Pidudel tantsiti, söödi-joodi ning maskides tegelased esitasid jämekoomilisi, sageli seksuaalse alatooniga stseene. Meie ettekujutus sellest, kuidas maskid välja nägid, põhineb kirjedustel, maalidel ja Jacques Callot´ gravüüridel (mida Tallinnas Mikkeli muuseumis näha võib).

Veneetsia on kanalite, gondlite ja sildade, aga ka maskide, karnevali ja teatri linn. 18. sajandi keskel valitsesid selle linnriigi teatrilavasid kaks suurt näitekirjanikku - Carlo Goldoni ja Pietro Chiari. See kaksikvalitsus ei kestnud aga igavesti, sest ühel hetkel ilmus välja rivaal - terava sulega Carlo Gozzi, kelle imetabased muinasjutunäidendid saavutasid nii suure menu, et tõrjusid Goldoni ja Chiari Veneetsiast sootuks välja.

Gozzi põimis omavahel fantaasiaküllaseid süžeesid ja commedia dell’arte traditsioone ning lõi sellega täiesti uue žanri, mängulise muinasjutunäidendi, mis erineb ühevõrra palju nii Goldoni elulisest teatrist kui ka lihtsast laadapalaganist. Selle juurde kuuluvad imed ja intriigid, maskid ja vembud, siirad tunded ja keerulised olukorrad ning kindlasti õnnelik lõpp.

Kui Gozzi esimene teos "Armastus kolme apelsini vastu" on kirjutatud kui rõhutatult lapsemeelne paroodia Goldoni ja Chiari arvel, siis edasistes näitemängudes muutub süžee keerulisemaks ning lugu ise fantaasiarikkamaks ja poeetilisemaks. Niisugune on ka Gozzi teine näidend "Ronk" - lugu õnnetust kuningast Millost, tema ennastohverdavast vennast Jennarost, kaunist printsessist Armillast ja tema isast, hirmsast maagist Norandost. Nende ümber sekeldab kirev seltskond tuntud commedia dell’arte tegelasi: Pantalone, kellest on seekord saanud admiral - "tõeline merehunt", Tartaglia ja Leandro, kes on muutunud kasuahneteks ministriteks, lisaks värvikad teenijad Brighella, Truffaldino ja Smeraldina.

Esmakordselt jõudis "Ronk" lavale 1761. aastal Veneetsias.

Kristiina Garancis
Tallinna Linnateatri
avalike suhete juht
Tel: 545 32 333
E-post: k.garancis@linnateater.ee