Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

See the latest info of Estonian theatre

25.11.2021 18:00


2020 | JÕULULAVASTUSED

NB! Siia nimekirja on märgitud peamiselt lavastuste detsembrikuised etendused. Nii mõndagi lavastust mängitakse edasi ka jõulujärgsel ajal.

* täiskasvanutele 

27. novembrist 11. detsembrini Punases tornis Pärnu Muuseumi ja Täna'va Teatri "Pühamees, linnasüütaja, patuoinas" 
Jõulude eel kohtume Punases tornis kurikuulsa "linnasüütaja" Johann Droste ning teda valvava kohtuteenri ehk bodeliga. Mõlemal mehel on rääkida oma lugu ja küllap saavad need olema erinevad nagu öö ja päev, nii nagu erinevad üksteisest Vana-Pärnus kirikhärra ametis olnud katoliiklane ja Uus-Pärnus alamat sorti ametit pidav mittesaksa soost mees. Punase torni kahel korrusel toimuva etenduse käigus saame üht-teist teada nii toimunud sündmuste kui ka keskaegse Uus-Pärnu linna ja tollase elu-olu ning jõulukommete kohta. Etendus on sobilik kõigile teatri-, ajaloo- ning mänguhuvilistele alates 7. eluaastast.


27. novembrist 18. detsembrini "Piip ja Tuut piparköögis" Piip ja Tuut Teatris 
Etendus nagu kokasaade, mille käigus tutvustatakse piparkoogi ajalugu, eksootiliste maitseainete ja kodumaiste koostisosade päritolu, tehakse trikke ja lauldakse, nagu köögis ikka, sest toit peab valmima hea tuju ja hea hooga. Etenduse jooksul sünnib vaatajate silme all ehe piparkoogitaigen ja lõpuks saavad ka piparkoogid ahjuküpseks ning sobivad maitstagi, kui just kõrbema ei lähe, sest paar korda on sedamoodi juhtunud, et Piip ja Tuut unustasid end koos vaatajatega lustima ja alles kõrbelõhn tuletas meelde, et keegi peaks ka ahjul silma peal hoidma.


28. novembrist 13. detsembrini eri paigus üle Eesti Vaba Lava "Muinasjutumöll" 
Muinasjutud on rahvuskultuuri üks oluline osa. Viia need lasteni nii, et see oleks nende jaoks põnev ning meelitaks nad kas või tunniks elektroonilisest maailmast eemale, on väga keeruline, aga äärmiselt tähtis. "Muinasjutumöll" on Matthias Johann Eiseni kogust pärit muinasjuttudel põhinev fantaasia. Lavastuse põhjaks on muinasjutud "Seenekuningas" ja "Tuhkapoiss". "Neli näitlejat jutustavad ja näitavad neid muinasjutte nii, et lapsed naeravad ja ei jõua ära oodata, mis saab edasi. Nad ei unusta neid muinasjutte enam kunagi. Sellele aitab kaasa huumor, moodne dünaamiline jutuvestmisviis ja näitlejameisterlikkuse võtted, mis ei lase ennustada, mis juhtub edasi," on lavastaja Damir  Salimzianov oma lavastuse kohta öelnud. Etendust mängitakse nii eesti kui vene keeles.


* 28. novembrist 16. detsembrini Kellerteatris "Hingede tund"  
Jõuluõhtu üksildases maamajas. Kolm endist klassikaaslast tulevad taas sinna kokku, majasse, millega neid seovad sünged mälestused. Nüüd aga on ühel neist kavatsused, mis teisi esialgu kohutavad, ta tahab korraldada eksperimendi, et teada saada saladusi, mis võib-olla peaksid jääma igaveseks maetuks. Kirjanik Indrek Hargla ja Kellerteatri trupi koostöös valmiv põnevik vaatab sisse inimese psüühika sügavamatesse kihtidesse ning seal peituvatesse hirmudesse.


28. novembrist 30. detsembrini "Pähklipureja" Rahvusooper Estonia teatrisaalis 
Ka kõige võimatumad unenäod muutuvad imekauniks ja ahvatlevaks reaalsuseks. Tšaikovski kaunis muusika viib vaataja koos Klaraga maiustuste, Hiirekuninga, mängusõdurite, lendavate kokkade, hiiglasliku jõulupuu, jõuluõhtu ja tantsu võlumaailma. Tšaikovski "Pähklipureja" on helilooja tuntumaid ja armastatumaid teoseid, mille muusika on inspireerinud paljusid koreograafe jutustama tantsukeeles E. T. A. Hoffmanni ja Alexandre Dumas’ sen. värvikat jõulumuinasjuttu.


29. novembrist 10. detsembrini Teater Nuutrumi "Jõulumõõk" Palmse mõisa aidas 
Palmse mõisa aidas toimetab vana teener Toapapa. Tema noor sõber Vidri Rein tuleb kuulama uusi jutte maarahva kangelasest Kalevipojast. Toapapa on mõisaproualt Vidri Reinule kingituse palunud – ühe vana katkise saksa kuue. Üleval mõisas igavlevad Amalie ja Väike-Carl. Toa seinal ripub nende onu, kuulsa kindrali mõõk. Veelgi põnevam on lukus uks, mille taha lapsi ei lubata. Igavusest hiilivad lapsed aida poole ja tutvuvad Vidri Reinuga. Poiss räägib, et maarahva kuulsa kangelase Kalevipoja mõõk on ammu kaotsis. Lapsed meelitavad Vidri Reinu mõisasaali – ehk on kadunud mõõk just seal seinale naelutatud? Algab põnev mäng, kus kumbki pool räägib enda muistenditest, aga ka jõulukommetest. Mõõk satub seinalt Vidri Reinu pihku. Ja just siis astub sisse hiiglavuntsidega kindral Pahlen … Lõbus ning õpetlik lugu suunab vaatajaid mõtlema rahvaste erinevuste ja sarnasuste üle, õpetab häid kombeid ja – kõige tähtsam! – seda, et aus mees ei pea ennast ega oma rahvast kunagi häbenema.


30. novembrist 17. detsembrini eri paigus üle Eesti Viljandi Laste- ja Noorteteatri Reky "Nuusikhiirte jõulud" 
Muinasjutulise jõululavastuse idee autor on kuueaastane Krete Paldra. Armas lugu sellest, millisena kujutab hiirekeste jõule ette väike tüdruk. Loo peategelasteks on hiirepere, kus pisike hiirepreili hirmsasti päkapikke ja jõule ootab. Loomulikult on jõululoos oma osa ka päkapikul, ulakal rotipoisil ja hamster Hamsul. Mõnus jõuluootus on see, mis etenduselt koju minnes kaasa võetakse.


* 1.–29. detsembrini talvekontsert "Hoidke armastust" Vene Teatri suures saalis 
Kontsert-etendus, mis keskendub kõige olulisemale – armastusele. Kontserdikavas on erinevate põlvkondade lemmiklaulud armastusest: alates lauludest «Voolavad ojad» («Журчат ручьи»), «Ma joonistan sind» («Я тебя рисую») ning lõpetades Zemfira ja Konstantin Meladze lugudega. Kontserdi lavastaja Artjom Garejev ja muusikaline kujundaja, meie teatri muusikaala juhataja Aleksandr Žedeljov on kokku pannud kava, mis loodetavasti aitab vaatajatel unustada igapäeva probleemid ja argitoimetused, nautida kaunist muusikat ning vaikselt kaasagi laulda. Muusikaliste numbrite kõrval rikastavad kontsert-etendust südamlikud lood ja meenutused. Räägime meid ümbritsevast maailmast, mis on pidevas muutumises ja sellest, kui tähtis on mitte ära unustada kõige olulisemat. 


2. detsembril Kaari Sillamaa Muusikateatri "Päkapikkude salatehas" Lindakivi Kultuurikeskuses
Ühel jõuluõhtul, päev enne jõululaupäeva on Helena ja Kristofer kodus, langevaid tähti imetlemas. Teab ju igaüks, et sel hetkel salasoove mõeldes lähevad need täide. Nii juhtus ka õe-vennaga. Ootamatult avastavad lapsed end Päkapikkude salatehasest. Kas päkapikud on tõesti olemas? Milline on nende erivarustus? Kas tehasesse salaja sisse pääsenud pahalased saavad võidetud, või võidab kurjus ja jõulud on igaveseks läinud? Seda kõike ja palju muudki saab teada juba etendusel!


2.–3. detsembrini MTÜ Müüdud Naeru "Vaibaaluste piparkoogist köök" Võru Kandles 
Lastele ja peredele mõeldud lavaloos saavad kokku kaks vaibaalust tolmurulli ja krutskivenda Hip ja Hop. Nad asuvad askeldama ning trikke välja mõtlema hubases Jõulumemme ja tädi Tuhvlitrühvli aroome täis jõuluköögis. Teatavasti on vaibaaluste mõttemaailm siiralt lühike ja tänu nende tegevusele toimub köögis palju segast ning paljud jõuluroad ei maitse enam nii nagu nad peaksid. Lõpuks leitakse aga õige pipratera ning piparkoogid saavad ahjus küpsedes kohe päris-päris head.


3.–19. detsembrini Vanemuise "Punamütsike" Teatri Kodus 
Lugu punase mütsiga väikesest tüdrukust, kes läks haigele vanaemale kooki viima, pole ilmselt vaja kellelegi tutvustada. Tegemist on tõesti ühe maailma tuntuima muinasjutuga, mis – nagu muinasjutud enamasti – sai alguse rahvajutust vähemalt tuhat aastat tagasi ning millel on loendamatuid erinevaid teisendeid ja variante. Esmakordselt 2014. aastal Teatri Kodus esietendunud lavastus puhkas paar aastat jalga ja ootas, millal uued saalitäied lapsi sünnivad ja suureks kasvavad. Samal ajal kasvasid suureks ja tulid teatrise ka mitmed uued näitlejad, seega kohtuvad laval vana hea muinasjutt, uus Hunt, uus Punamütsike ja uued lapsed teatrisaalis.


3.–31. detsembrini Vene Teatri suures saalis "Pähklipureja" 
E.T.A. Hoffmanni samanimeline jutustus avaldati esmakordselt 1816. aastal ja tänapäeval on see maailma üks tuntumaid muinaslugusid. Peategelane, väike tüdruk Marie, saab jõulukingiks pähkleid purustava mänguasja Pähklipureja.  Tüdruk aimab, et see nukk kannab endas kummalist saladust. Lootes saladusele jälile jõuda, suundub ta võlumaailma, kus segunevad reaalsus ja fantaasia ... Imed juhtuvad siis, kui neisse kogu südamest usutakse.  Vene Teater kutsub lapsi ja täiskasvanuid etendusele „Pähklipureja“, et uskuda üheskoos imedesse. 


4.–20. detsembrini Endla teatri suures saalis "Härra Huu" 
Kui metsas oks praksatab, on see härra Huu. Kui voodi all miski liigutab, on see härra Huu. Kui öösel miski tatsutab ja patsutab ja köögis matsutab, on see ikka seesama härra mustkuub, hirmus härra Huu. 


4.–5. detsembrini Vene Nukuteatri "Lumekuninganna" Vene Kultuurikeskuse nukuteatri saalis
H. Ch. Anderseni muinasjutu ja Vene Nukuteatri projekti "Sirmi teisel poolel" ainetel. Pikkadel talveõhtutel on nii hea kamina ääres muinasjutte jutustada ... Me räägime teile loo, mis juhtus Kopenhaagenis pärast Lumekuninganna kohalviibimist. Samal ajal tutvustame teile, kuidas lavastaja ja kunstnik teatrietendusi loovad.


4.–17. detsembrini "Kelder" Kellerteatris 
Kõik teavad, et kelder on üks müstiline paik kuhu koguneb vanu asju ning mälestusi. Alati on seal midagi põnevat leida ja vahel on natuke hirmus ka. Vähesed teavad aga, et ühes ülisalajases keldris asub Jõuluvanade Kool. See ennekuulmatu lugu räägibki ühest vaprast päkapikust, kes on otsustanud saada jõuluvanaks. Selleks tuleb tuleb tal läbida keeruline eksam ja seista silmitsi Jõuluvanade kooli kohutava ülemvaimuga. Jõulupõnevikus näeb kauneid visuaalseid lahendusi ja illusioone, originaalmuusika on loonud armastatud helilooja Liina Sumera.


7.–12. detsembrini Rahvusooper Estonia kammersaalis "Isand Tuutu ja salajane teatripööning"
Helge ja visuaalne muusikaline lavastus lastele ja nende vanematele. Mis saab siis, kui Estonia teatri pööningule satuvad juhuslikult estoonlased, kes hakkavad jõulupeoks otsima üht mõnusat lugu? Võib juhtuda, et pööningule on sattunud mõni heatahtlik kratt, kelle lugu ootab avastamist ning uutesse lugudesse põimimist. Estoonlaste ühisest otsingust hakkab hargnema muusikaline lugu Isand Tuutust ning kahest kratist, kes hakkavad teatri pööningul tegelema heategevusega. Kellele kuuluvad pööningul olevad asjad? Mida nad meile jutustavad ning mida on meil nendelt õppida? Õhtu lõpuks leiavad estoonlased oma loo ning õnneliku lõpu saab ka Isand Tuutu ning krattide lugu!


7.–22. detsembrini Ugala Teatri suures saalis "Jälle need lumejänesed"
Lumejänesed sündisid 2002. aastal ja elasid kõige nooremate teatrivaatajate rõõmuks Ugala suurel laval. Pisut hiljem liikusid nad Raadioteatrisse kuuldemängu sisse ja lõpuks jõudsid tele-ekraanile välja. Vahvate jäneste tele-elu saab tänaseni Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist vaadata, kuid siiski on see vaid piltides väljenduv ajalugu. Nüüd tulevad jänespoisid jälle lavale ja me näeme oma silmaga, kuidas nad tänasel päeval elavad ning millega tegelevad. Arvata on, et kui Jänes Kapp, Kõvajänes, Vedeljänes ja Jänes Tavalinejänes juba platsis on, siis küllap nendega ka ühtteist põnevat juhtub ja igav ei hakka kohe kindlasti.


7.–27. detsembrini "Kadunud mets" Kuressaare Teatris 
Siil, koer ja mets. Ja see mets seal metsas kadus ära. Väga imelik lugu, sest kuidas üks mets saab ära kaduda, kui see nii suur on? Ja mis siis alles jääb, kui veel teine, kolmas, neljas mets ära kaovad, kui järsku kõik metsad ära kaovad? Kas siis siil kaob ka ära? Ja koer ka? Kadunud mets.


8.–11. detsembrini Tartu Mänguasjamuuseumi "Pettson, Findus ja krähmud"
Findus tahab oma järjekordset sünnipäeva pidada ning soovib kingitusi ja pannkoogitorti nagu tavaliselt, kuid Pettsonil on tähtsamaid tegemisi. Järsku ilmuvad välja krähmud ja miski pole enam endine. Kes on krähmud ja mis saab Finduse sünnipäevast? Tule vaata oma silmaga!


8.–18. detsembrini "Kuidas Prõmm ja Nehh jõulud tegid" Eesti Rahva Muuseumis 
Kaugel-kaugel paksus laanes oma väikeses hütis elavad üheskoos õde-venda Prõmm ja Nehh, kelle päevad mööduvad üsna üksluiselt – kas kakeldes, unistades või magades. Ja kuna kütta, koristada ega süüa teha kumbki laanetegelastest ei viitsi, on nende tuju tihti pahur ja meel mõru. Kõik hakkab aga muutuma, kui ühel päeval koputab uksele külaline, kelle ootamatu ettepanek kogu senise elu pea peale pöörab … Tule vaatama lustakat ja hoogsat laste jõuluetendust, kus saad osa päris jõuluimest ja kohtud ehtsa Jõuluvana ning päkapikkudega!


8.–21. detsembrini Rakvere Teatri suures saalis "Lepatriinude jõulud"
Ühel lumisel jõululaupäeval lepatriinude külas läks lepatriinu Tim külla oma sõber Miale, kes elas kuuse otsas. Ta oli päris elevil, sest saladuskatte all võib öelda, et Mia meeldis talle natuke. Nad olid just asunud Mia juures mustikakooki sööma, kui korraga hakkas põrand kõikuma, laud ja toolid lendasid ümber ning Tim ja Mia kukkusid kuuse otsast alla. Järsku olid nad täiesti võõras kohas. Nende ümber olid lepatriinu-sõprade asemel hoopis koerakirp Max, põrnikas Pedro, kärbes Salvadore ja teised omapärased kujud, kes neid igal võimalikul moel tagasi metsa aidata proovisid. Mis Timist ja Miast aga edasi saab ... selgub detsembris, mil nad koos sõpradega Rakvere Teatris lavale astuvad, et seda ootamatut lugu sulle ja su sõpradele jutustada.


* 10.–29. detsembrini Tartumaal Aida Peosaalis "Õhtusöök Mozartiga"
"Mozart ja Salieri naine" on etendus kahes vaatuses koos keiserliku kolmekäigulise pidusööminguga! Spetsiaalselt Külitse aidas esitamise jaoks loodud näitemäng ajaloo ühest intrigeerivamast vastasseisust kunstimaailmas. Intriig on tänapäevalgi aktuaalne. Naudi aastavahetuse pidulikumas miljöös kultuuri koos kuulsate näitlejate ja küllusliku erilise õhtusöögiga.


10. detsembril Kaari Sillamaa Muusikateatri "Kaksteist kuud" Von Glehni Teatris 
"Kaksteist kuud" on vene autori Samuil Maršaki muinasjutt ja kuna tegu väga tuntud looga, siis pole seda tarvis ka eriti lahti rääkida. Kõik teavad nagunii, kuidas peretütar koos kiusliku emaga vaeslapse on metsa saatnud lumikellukesi korjama – keset talve! Nii vaeslaps Vera kui peretütar Polja kohtuvad talvises metsas kõigi kaheteistkümne kuuga, kuigi valitseb ju hetkel neist vanim vend – Jaanuar. Lõpuks saab Vera lumikellukestest korvi täis ja ka tsareevitšile mehele – lõpp ilus ja hea, nagu olema peab. "Kaksteist kuud" on nii silmale ilus vaadata – on kaunid kostüümid. Ja kõrvale ilus kuulata – on slaavipärased hingematvad ballaadid vaheldumisi särtsakate rütmidega.


11.–22. detsembrini Eesti Noorsooteatri Ferdinandi saalis "Jääpüük" 
Loo tegelasteks on kaks venda, õde ja vanaisa. Lapsed on kasvanud suureks, peaaegu täis kasvanud, ja tuleb vastu võtta otsus, mida teha vanaisa koduga. Õe ja vendade nägemused lähevad lahku. Maja katus laguneb, aga samas seob neid selle kohaga palju imelist, eriti üks talvine seiklus. Minek omapäi jääle, et sügavast merest sikutiga suuri kalu kätte saada, nagu vanaisa räägitud pöörastes kalamehelugudes. Meie ees rullub lahti talvine seiklus, mis lapselikust uudishimust tõukudes jõuab välja tõsise katsumuseni ning jääb seiklejaid saatma kogu eluks.


12.–27. detsembrini Draakonipesa Nukuteatrikeskuses "Umka – jääkarupoeg" 
Imearmas lugu jääkarupoja ja poisi sõprusest, keset lund ja jäävälju.


12. detsembril Von Glehni Teatris Lasteteatri Rõõmulill "Uskumatud juhtumised päkapikukülas"
Lugu räägib päkapikkudest Rallast ja Maiast. Ralla on leiutaja päkapikk, kes leiutas kingipakkimise masina. Maia aga ei usu Ralla ehitatud masinasse. Nii hakkabki Ralla üksi oma masinaga kingitusi pakkima, et need ruttu jõuluvanale viia. Kas Ralla kingipakkimise masin hakkab tööle ja kuidas jõuavad kingid jõuluvana juurde? Seda juba täpsemalt etenduses. Etendus on põnev ja meeleolukas ning lapsed on kaasatud kaasa mõtlema.


13. detsembril MTÜ Müüdud Naeru "Tähestikutajad" Võru Kandles 
Kahe venna seiklemise lugu. Nende kodus on üks tuba, kuhu on neil keelatud minna. Ühel öösel otsustavad nad siiski salaja sinna tuppa hiilida, et uurida välja, mida see endas peidab. Ruumist leiavad poisid lugematu arvu muusikalisi instrumente, millega nad hakkavad aega raiskamata musitseerima. Selgub, et seal ruumis varjab ennast ka Tähenärija, kes on kõik tähestiku tähed ära õginud ja tagavaraks peitnud. Poisid hakkavad läbi mõistatuslike mängude ja muusika Tähenärijalt tähti tagasi kavaldama, et nn aabits saaks jälle terveks.


13.–18. detsembrini Teatribussi "Triin ja päkapikk" Tartus Teatri Kodus ja Tallinnas Nõmme Kultuurikeskuses 
Jõululugu Triinust, kes on 2.klassi tüdruk ja kes on väga ulakas, koerust täis ning sõnakuulmatu. Ta ei usu päkapikke ega Jõuluvana. Jõulude eel otsustab ta Päkapikule lõksu üles seada. Ta kohtubki Päkapikuga, kes aitab tal heaks ja hoolivaks tüdrukuks muutuda koos laste abiga.


16.–18. detsembrini Musta Kasti "Ernesto küülikud" Tartu Saksa Kultuuri Instituudi saalis 
Piret Raua samanimelisel romaanil põhinev perelavastus. Tiheda sündmustiku ja värvikate tegelaste abil jutustatakse lugu mustkunstnikust, kes peab saatuse tahtel endale uue töö leidma. Aastaid turvalises tsirkuseperekonnas veetnud mees leiab end korraga silmitsi maailmaga, mis on täis eravaldusi, naljakaid pankureid ja jaburaid karusnahafarmereid. Siira ja vahetu elutunnetusega Ernesto ei lepi ebaõiglusega, astub nõrgemate kaitseks välja ning leiab lõpuks teenitult ka enda hingerahu. Ernesto on kangelane, kes kriitilise lapsepilguga julgeb esitada küsimusi ühiskonnas normaalseks peetava kohta. Samuti on ta keegi, kelle jäägitu pühendumus oma hoolealustele – karusnahafarmist näpatud jänestele – võiks olla eeskujuks kõigile, kes loodusest ja sõpradest lugu peavad. Ning lõpetuseks näitab Ernesto, kui oluline on julgus otsida ja leida oma isiklikku õnne, isegi kui tee selleni on teistest erinev. Kus ja kelles siis on peidus kõik see maagia ja võlukunst, kui värvilist ja salapärast tsirkust enam pole? 


18. detsembril "Sussid püsti" Teoteatris 
Kolm päeva on jäänud kauaoodatud jõuludeni. Kõik laste kirjad on läbi loetud, kingitused kenasti pakitud, kommikotid sorteeritud. Tundub, et justkui kõik on korras, aga ühel hämaral õhtutunnil avastab sussipäkapikk Sula, et kingituste laos liigub keegi ringi. Hirmuga jookseb ta teisi äratama, et kahtlane tegelane üheskoos kinni püüda. Koos unesegase Hiiega tagasi jõudes, avastavad päkapikud, et öine külaline on juba jõudnud kaduda, jättes endast maha lõhkirebitud kingipaberid. Kahtlused keerutavad päkapikuperes tüli üles ja tundub, et jõuludel on sel aastal kibe maitse juures. Miks on paberid katki ja kes kole elukas on selle hävitava töö taga? Viimases hädas kutsutakse appi härjapõlvlane Pääru, kes muidu ise on oma riugastega päkapikkudele korduvalt pinnuks silmas olnud. Põnev jõuludetektiivikas lahendab kahtlase juhtumi viimasel hetkel ja loob alguse uueks sõpruseks.


18. detsembril Vene Teatri suures saalis "Alice" 
Isegi need vaatajad, kes on ammu suureks kasvanud ja unustanud lapsepõlve unistused, suudavad taas hakata imedesse uskuma kui suunduvad koos peategelase Alice'iga Imedemaale seiklusi otsima.   Imedemaal ootab neid kohtumine Irvik Kassiga, Hullu Kübarsepaga, Kuningaga, Märtsijänesega ja paljude teiste muinasjututegelastega. Sellel teekonnal tuleb Alice'il paljutki õppida, on ju Imedemaa üks erakordne koht, kus absoluutselt kõik on võimalik. Tüdruku fantaasiad elustuvad, kõik mõistusepärane tundub tühine, laps on ootamatult täiskasvanu rollis ja vanad inimesed muutuvad veidrateks lasteks.


19. detsembril Teoteatris "Kivi kotti" 
Jumid on vahvad loodusvaimud, kes elavad maa all ning kannavad hoolt kivide, mulla ja kristallide eest. Nende ainsad vaenlased on mutid ning kõik, mis jõuab nendeni maa pealt on kõlbmatu ja kahtlane. Aga ühel päeval prantsatab läbi nende katuse päkapikk. Jumid pole kunagi näinud päkapikke ega tea ka midagi jõuludest. Mida selle imeliku kirevas riides olevusega peale hakata? Ühiselt otsustatakse, et  päkapikust peab ka jumi saama, aga päkapikk Järdal on hoopis teised plaanid. Teda ootavad ju jõuluvana ja päkapikupere ning tal pole vähimatki tahtmist eluks ajaks maa alla mulda ja kive kärutama jääda.


24.–25. detsembrini "Hellake" Vene Kultuurikeskuse nukuteatri saalis 
Meil on alati väga hea meel, kui saame midagi kingituseks. Aga sageli me ei mõtle sellest, et meie kõrval on alati neid, kes pole kunagi kingitust saanud. Nii hea, kui sul on sõbrad, kes aitavad sellest olukorrast pääsetee leida. Lavastuse peategelane teeb õnnelikuks neid, kes tema kõrval on. Ta tõestab, et kõige suurem võluvägi maailmas on sõprus.


24.–26. detsembrini Vene Kultuurikeskuses "Mandariinikese uskumatud seiklused" 
Traditsiooniline uusaasta jõulupuu Vene Kultuurikeskuses. Lõbus, muusikaline etendus kogu perele! Unustamatu pidu lastele! Kõik on juba valmis Uusaasta pidustusteks, kuid Lumekuninganna on ära nõidunud Lumehelbekese. Talle appi Võlumetsa tõttab kartmatu Mandariinike ... Millised uskumatud seiklused teda ootavad? Kas Lumehelbeke saab nõidusest vabastatud?


* 26.–30. detsembrini "Helisev Salzburg – jõulu eri" eri paigus üle Eesti
Muusikaline jalutuskäik läbi särava Salzburgi koos humoorikate lugude, laulude ja üllatustega. Mitmekülgsed muusikud ja näitlejad Katrin Lehismets ja Peeter Kaljumäe kutsuvad Sind muusikalisele rännakule maalilisse Alpilinna Salzburgi. Lauldes, klaverit mängides ja lugusid jutustades avavad nad seal sündinud särava muusikamaailma. Jõulude ajal lisanduvad kavasse veel mõned maailmakuulsad jõululaulud, mis on samuti sündinud Salzburgis, nagu näiteks "Püha öö", mida tohib Austrias esitada ainult 24. detsembril.


26.–28. detsembrini Vene Kultuurikeskuse nukuteatri saalis "Uut aastat oodanud jänes" 
Heldimapanev nukuetendus kõige väiksematele vaatajatele. Mis te arvate, kas jõuluvana tuleb külastama aastavahetusel vaid väikeseid lapsi? Või saavad ka karukesed, oravakesed ja hiirekesed temalt kingitusi? Just sellest antud etendus jutustabki. Lapsed näevad südamlikku metsalugu loomakestest ja saavad suhelda jõuluvanaga.


28. detsembril Kuressaare Teatris "Kes on punamütsike?"
Loomulikult me teame kõik seda lugu väikesest punase mütsiga tüdrukust, kes kohtus teel vanaema juurde mitte just kõige humaansemaid plaane pidava hundiga. Niisiis, Punamütsike, kas Charles Perrault moodi, vendade Grimmide kirjutatud kujul või mingem hoopis 12. sajandi tagusesse Kesk-Euroopasse, mis arvatakse Punamütsikese loo sünnipaigaks olevat. Vahele ei saa jätta ka Hiinat, kus see lugu sadu aastaid omal kujul inimesi köitnud on. Erinevad variatsioonid tuntud loost, mida ka paljud 19. ja 20. sajandi klassikud omal moel analüüsida proovinud. Ka meie võtame selle ammu tuntud loo uuesti vaagida, et kes see Punamütsike oli, kes keda ikka ära süüa tahtis ja mismoodi see lugu tänapäevaselt välja paista võiks. Igatahes Punamütsike tuleb kõigepealt ülesse otsida, koos teiega, hea teatripublik.