Terminoloogia töörühm

2017. aastal alustas tööd teatriterminoloogia töörühm, mille eesmärgiks on luua avalikult kättesaadav teatriteoreetiline oskussõnastik. Toimkonda kuuluvad Heidi Aadma, Luule Epner, Liina Jääts, Madli Pesti ja Tiia Sippol ning alates 2022. aastast ka Karin Allik ja Anneli Saro. 2025. aastal alustas paralleelselt visuaaltehnoloogia ja tehnoloogilise teatri töörühm, mille liikmeteks on Liina Unt, Eve Komissarov, Tiiu Tamm ja Taavet Jansen, keeletoimetaja Mari Tuuling. Rühmade tööd korraldab Eesti Teatri Agentuur. 

Kaardistatud teemagruppidest on analüüsi läbinud 250 termini, neist üle 240 on kantud Ekilexi andmebaasi, mille kaudu on need nähtavad Sõnaveebis ja avaldatud agentuuri kodulehe rubriigis Terminoloogia. 2025. aastal lisandusid näiteks: immersiivne, eepiline, absurdi– ja hübriidteater, aga ka videomapping, digitaalne lava, võõritusefekt, ringhorisont, lavarekvisiit jpt.

2024. aasta 29. novembril toimus toimus teemapäev “teater | terminid”, mille raames kutsuti kõiki teatri- ja terminoloogiahuvilisi arutlema etenduskunsti tähenduse ning sellega seotud mõistete ja nende kasutuse üle. Karin Allik ja Anneli Saro tegid terminipäeval peetud ettekannetest ja aruteludest kokkuvõtte, mis ilmus 30. mail 2025 ajalehes Sirp pealkirja all “Vahefiniš etenduskunstide mõistemaratonil“.

Sõnastiku terminid trupp, ansambel, ansamblimäng ja näitleja on näiteks kasutusel Karin Alliku artiklis “Epifenomen nimega ansamblimäng” (TMK 2023/11). Varasematest soovitame tutvuda terminite visuaalteater, füüsiline teater, multimeedialavastus, kohaspetsiifiline keskkonnateater ja osavõtuteater kasutusega Madli Pesti artiklis “Ühendkunstiteosed. Näiteid performatiivsest esteetikast Eesti teatris 2019. aastal” (Teater. Muusika. Kino 2020/3) ning terminiga rännaklavastus hiljuti ilmunud artiklis “Rännaklavastus – mis see on?” (Teater. Muusika. Kino 2022/2). 

Täname sisuka koostöö eest TÜ VKA etenduskunstide töörühma, Kaja Kannu ja Ardo-Ran Varrest ning toetuse eest Eesti Keele Instituuti.