Terminoloogia töörühm

2017. aastal alustas tööd teatriterminoloogia töörühm, kuhu kuuluvad Heidi Aadma, Liisi Aibel, Luule Epner, Liina Jääts, Madli Pesti ja Tiia Sippol ning alates 2022. aastast ka Karin Allik ja Anneli Saro. Toimkonna eesmärgiks on luua avalikult kättesaadav teatriteoreetiline oskussõnastik. Rühma tööd korraldab Eesti Teatri Agentuur. 

Kaardistatud teemagruppidest on analüüsi läbinud üle 140 termini, neist üle 125 on kantud Ekilexi andmebaasi, mille kaudu on need nähtavad Sõnaveebis ja avaldatud agentuuri kodulehe rubriigis Terminoloogia. 2023. aastal lisandusid näiteks: akrobaatika, ansambel ja ansamblimäng, etendaja, näitleja ja lavastusdramaturg, teatrisündmus, postdramaatiline teater ja ühendkunstiteos, aga ka neljas sein, virtuaalreaalsusteater jpt.

Sõnastikku äsjalisandunud terminitest on näiteks trupp, ansambel, ansamblimäng ja näitleja kasutusel Karin Alliku artiklis “Epifenomen nimega ansamblimäng” (TMK 2023/11). Varasematest soovitame tutvuda terminite visuaalteater, füüsiline teater, multimeedialavastus, kohaspetsiifiline keskkonnateater ja osavõtuteater kasutusega Madli Pesti artiklis “Ühendkunstiteosed. Näiteid performatiivsest esteetikast Eesti teatris 2019. aastal” (Teater. Muusika. Kino 2020/3) ning terminiga rännaklavastus hiljuti ilmunud artiklis “Rännaklavastus – mis see on?” (Teater. Muusika. Kino 2022/2). 

Täname sisuka koostöö eest etenduskunstide töörühma, Liina Unti, Kaja Kannu ja Ardo-Ran Varrest ning toetuse eest Eesti Keele Instituuti.