Lavastused

Paul Kondase lahkumise iseäralised ja kummalised asjaolud

Autor Ott Kilusk
Lavastaja Tanel Ingi 
Kunstnik Jaanus Laagriküll
Helilooja ja muusikaline kujundaja Kristjan Priks 
Lauluõpetaja Peeter Konovalov
Valguskujundaja Laura Maria Mäits
Liikumisjuht Oleg Titov
Mängivad Ott Sepp (külalisena), Luule Komissarov, Vilma Luik, Kiiri Tamm, Merle Liinsoo, Adeele Jaago, Maarja Mõts, Kata-Riina Luide (külalisena), Andres Tabun, Oskar Punga, Vallo Kirs, Tarvo Vridolin, Janek Vadi, Peeter Jürgens ja Rait Õunapuu

Aastal 1980, kui Tallinnas on tulemas purjeregatt ja maailmas sünnib üleüldse suuri asju, leiavad Viljandi elanikud, et nende väike armas kodulinn on teenimatult unustusse jäänud. Pole suuri sündmusi, kuulsaid inimesi ega miskit, millega enesele tähelepanu tõmmata. On vaid pätid, kes Köleri kujul pintsli ära murravad ja muidugi varesed, kes hommikust õhtuni kraaksudes linnaelanike kaabude ja kübarate pihta märki lasevad.

Keset Viljandit, Tartu tänaval elab aga kunstnik Paul Kondas, Eesti kõige erilisem naivist, näitekirjanik, luuletaja, oma isikliku teatriteooria rajaja, viiuldaja ja endine kooliõpetaja. Saanud 1980. aastal täpselt kaheksakümneaastaseks, mõistab ta, et temale antud aeg hakkab otsa saama. Silmanägemine on kehvaks läinud, süda jukerdab ja vererõhk jupsib, aga ometigi on veel nii palju tegemata. Paul haarab härjal sarvist, et oma elutöö väärikalt lõpule viia.

Ühel kenal õhtul tuleb linnarahvale Viljandi kohvikus mõte, kuidas oma linn ja selles elavad inimesed üleriikliku ja miks mitte ka kogu ülejäänud maailma tähelepanu alla saada. Algab pöörane võidujooks ajaga, et suured plaanid teostatud saaks.

Kunstnik Paul seab endale samal ajal määratu ülesande: maalida veel vähemalt viiskümmend maali, korrastada oma kirjatööd ja korraldada iseenda matused, mis ka ühed õiged matused on! Kell läheb käima ja võidujooks surmaga on alanud.

Veidral kombel ristuvad linnaelanike ja Pauli tegemised mitmeski punktis, luues kõikjal segadust, kaost ja totraid olukordi, mis tegijatele palju meelehärmi valmistavad, aga kõrvaltvaatajatele nalja pakuvad. Asi ei lähe sugugi lihtsamaks, kui kogu sellesse arutusse tormamisse sekkuvad tegelased Pauli maalidelt. Võib vaid öelda, et kõik lõppeb enam-vähem hästi ja Viljandi – arvatavasti maailma kõige kaunim linn – jääb lõpuks siiski oma kohale ja seisab seal tänini.

On aastad läind, kuid Viljandi
Järv ikka kohiseb.
Hall paadimees veel ikkagi
Neid silmi igatseb.