Lavastused

Vastupandamatult võrgutav ja intiimne barokklavastus nüüdisaegses vormis! 

Ballett-farss 

Helilooja Christoph Willibald Gluck 

Lavastaja-koreograaf Giorgio Madia (Itaalia) 

Dramaturg Annegret Gertz (Saksamaa) 

Kunstnik Cordelia Matthes (Saksamaa) 

Kostüümikunstnik Bruno Schwengl (Austria) 

Osades Vanemuise balletitrupp 

Traditsioone austavad kunstid on harva väga altid uuendustele, isegi kui vajadus selleks on karjuvalt suur. XVIII sajandil, nagu ka praegu, oli ballett sumbunud abstraktseks vaatemängulisuseks ja tantsu tehnilise meisterlikkuse demonstreerimiseks. Gasparo Angiolini soovis balletist enamat kui vaid silmailu ning otsis selleks väljakutsuvaid tegevusdraamasid, mida väljendas uuendusliku, pantomiimil põhineva liikumiskeele abil. Kuigi Madia lavastuste teemadering ei ole uudne, ei piirdu ta balletileksikaga, vaid haarab ideid nii ajaloolistelt teatrižanritelt (commedia dell’arte, grotteschi), filmikunstist kui ka moeetendustelt. Tema, nagu Angiolinigi jaoks, näib ballett olevat eelkõige interdistsiplinaarne kunst, millel on oma kaasaegsetele midagi enamat pakkuda kui vaid tantsusammude laitmatu sooritus. 

Heili Einasto, Teater. Muusika. Kino; märts 2017 

Don Juan on Euroopa kultuuriajaloo ilukirjanduslikest tegelastest üks silmapaistvamaid. Tegelaskuju päritolu ei ole üheselt selge, kuid don Juani võrgutajavõimeid ümbritsev legend ja teda tabanud vältimatu karistus „kangelastegude“ eest, on andnud ainest nii draamadele kui ka komöödiatele alates varasest barokiajast. Improvisatsioonilised rahva- ja nukuteatridki lõid frivoolseid lavastusi; mis rõhutasid loo koomikas sisalduvaid traagilisi elemente ning don Juani lõputut iha kui intellektuaalsusele iseloomulikku joont. 

Giorgio Madia jaoks on don Juan teatraalne kuju, kelle müüt sisaldab hetke kaduvuse mõistmist – don Juan on andekas mängur ja erootilise maagia meister, tema liiderlikkus, mis põlastab moraali, sotsiaalseid ja religioosseid reegleid, on ligitõmbav. Talle alistuvad nii „ohvrid” kui ka publik. 

Silmapaistvalt isikupärase kunstilise käekirjaga Giorgio Madia näitab meile legendi nüüdisaegses vormis – vastupandamatult võrgutava ja intiimse barokkteatrist mõjutatud lavastusena. Ta on saanud inspiratsiooni Christoph Willibald Glucki (1714 – 1787) ballett-pantomiimist „Don Juan” (1761), esimesest lavastusest, kus loo sisu kandis põhiliselt tants. Madia „Don Juan” on täiendatud Glucki kaasaegsete heliloominguga ja katkenditega Glucki enda ooperist „Orpheus ja Euridice“.

Lavastusel on külluslikud, isegi provokatiivsed kostüümid ja kujundus. Suur trupp laval muudab võrgutamise kauni kunsti vastupandamatuks balletikogemuseks. Elujõuline ja humoorikas commedia dell’arte traditsioon mängib pealiskaudsuse, iha ja ajalisusega ning peab ütlema, et kirest ja hetke kaduvusest kantud barokivaimu saaks vaevalt täpsemini väljendada. 

Annegret Gertz, dramaturg 

Maria Engel on Eesti teatri aastaauhindade balletipreemia laureaat 2017 – osatäitmiste eest lavastustes „Klaver“, „Don Juan“ ja „Lumekuninganna“ (Teater Vanemuine) 

Maailmaesietendus 21. juunil 2014, Staatsballett Berlin, Komische Oper Berlin.