Lavastused

Koreograaf ja lavastaja Akram Khan
Kaaslavastaja Sue Buckmaster (Theatre-Rites)
Visuaalkunstnik Timmy Yip
Helilooja Jocelyn Pook
Valguskunstnik Michael Hulls / Guy Hoare
Lavastuses kasutatava teksti "The Honey Hunter" autorid Karthika Naïr, Sue Buckmaster ja Akram Khan
Koreograafi assistent Jose Agudo
Repetiitorid Dennis Alamanos, Amy Butler, Nico Monaco
Häälenäitlejad Leesa Gazi, Sreya Andrisha Gazi
Tantsijad Jasper Narvaez, Nico Ricchini

"Chotto Desh" on maailma ühe mõjukama koreograafi ja kaasaegse tantsu revolutsionääri Akram Khani balletietendus. Lavastus on edasiarendus Khani sooloteosest "DESH", mis ühendab Suurbritannia ja Bangladeshi mälestused ja müüdid. Sellega pälvis ta 2012. aastal maineka Laurence Olivieri auhinna.

"Chotto Deshi" loomisel on Khan teinud koostööd visuaalkunstniku Timmy Yipiga, keda on valitud Academy Awardi laureaadiks filmide "Crouching Tiger" ja "Hidden Dragon" eest; helilooja Jocelyn Pooki ja valguskunstnik Michael Hullsiga. Tallinnas toimuval etendusel saab näha nende ühistööna valminud lummavaid lavaanimatsioone, kus sulanduvad kokku linnamaastikud ja muinasjutumetsad.

Akram Khan on enamat kui koreograaf – ta on legend, laialdaselt tunnustatud kaasaegse tantsu uuendaja, kes on oma töödega kunstivormi ümber defineerinud globaalselt.

Khani lugu algas juba enne tema sündi. 1974. aastal põgenesid tema vanemad sõja tõttu Indiast ja leidsid varjupaiga Ühendkuningriigist. Akram sündis varsti pärast nende jõudmist Wimbledoni. See kultuuripärandi duaalsus, mida on mõjutanud nii Aasia kui ka Euroopa, on saanud Khani ainulaadse kunstikeele aluseks. Oma töös kasutab ta universaalseid väljendusvorme, mis on võimsad ja resoneeruvad publikuga, tekitades aukartust ja imetlust.

Olles lapsena õppinud klassikalist India templitantsu kathaki, jätkas Khan kaasaegse tantsu õppimist Leedsi Northern School of Contemporary Dance'is, lõpetades kooli ajaloo kõrgeimate hinnetega. Esmakordselt astus ta lavale lapsena, täites Mowgli juhtivat rolli Londoni India tantsuakadeemias. Kõigest 13-aastaselt esines ta Peter Brooki ikoonilises üheksatunnises lavastuses "Mahabharata" ja hiljem selle televisiooniversioonis. Seejärel lihvis ta oma oskusi De Montfort University Leicester ülikoolis ja tegi koostööd tunnustatud Belgia tantsija ja koreograafi Anne Teresa De Keersmaekeriga.

Kas ta kaalus klassikalist balletti? "Jah," ütleb Khan. Pärast Baryshnikovi ja Nureyevi salvestuste nägemist 19-aastaselt proovis ta oma esimest klassikalist balletitundi, lootes sellega muljet avaldada. "Kuid sellel oli vastupidine mõju," naerab Khan. "Nii ma lõpetasin oma balletikarjääri." Ja nii ta alustas oma teekond koreograafina.

Esialgu uuris ta oma keha võimalusi, luues sooloteoseid. Hiljem asutas ta Akram Khan Company, kuhu koondas pidevas muutumises oleva osa maailma parimatest tantsijatest, kes valiti iga projekti jaoks tuhandete taotlejate hulgast.

2000. aastate alguseks oli Khan saanud kõik suuremad Briti auhinnad ja temast sai üks Ühendkuningriigi tähtsamaid kultuuriikoone. Kuninganna omistas talle Briti impeeriumi ordu liikme tiitli. Legendaarne baleriin Sylvie Guillem pöördus tema poole palvega luua talle tükk, mis Khani sõnul viis ta "klassikalise balleti keha ja selle olemuse mõistmiseni".

Khan jätkas tantsimist, täites pearolle kuni 2019. aastani, mil ta 45-aastaselt teatas, et ei võta enam suuremaid rolle (kuigi teiste rollide jaoks - kes teab?). 

Khanil on suur ja pühendunud jälgijaskond. Mõned on lummatud tema loomingust alates tema varajastest lavastustest. Teised avastasid tema koreograafia "Giselle'i" ikooniliseks saanud uusversiooni kaudu ja neist said eluaegsed fännid. Paljud peavad Khani vaimseks teejuhiks, kaasaegse tantsu guruks, kes toob lavale sügavad tõed.