Näidendite­laenutamise haldamise ligipääsu saatmiseks on tarvis end autentida. Administraator võtab vajadusel ühendust.

Teil ei ole teatristatistika nägemisõigust!

Hüppa põhisisu juurde

See the latest info of Estonian theatre

See the latest info of Estonian theatre

Birgitta Festival 2014: Missa

Autor:
Leonard Bernstein
Lavastaja:
Susanna Tsirjuk
lavastus-pic
Birgitta Festivali koostöölavastus Läti riikliku akadeemilise kooriga Latvija

Muusika: Leonard Bernstein
Tekst: kanoonilised tekstid roomakatoliku missast, kaasaja tekstid Stephen Schwartzilt ja Leonard Bernsteinilt

Peaosas: Douglas Webster (USA)
Osades: Koit Toome, Kristel Pärtna (Rahvusooper Estonia), Denise Fontoura, Karl Sander Saarik, Laura Grecka (Läti), Jānis Apeinis (Läti), Jānis Aišpurs (Läti), Jolanta Stikaite (Läti)
Latvija koor, Riia Toomkiriku poistekoor
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Ansambel: Siim Aimla, Danel Aljo, Mairo Marjamaa, Kaarel Liiv, Paul Daniel, Martin Matt, Holger Marjamaa, Markus Lattikas, Vambola Krigul
Dirigent: Maris Sirmais (Läti)
Lavastaja: Susanna Tsirjuk (Venemaa)
Koreograaf: Aleksandra Tihomirova (Venemaa)
Video-, valguse- ja lavakunstnik: Aleksei Tarasov (Venemaa)
Pianist-repetiitor: Ele Sonn
Laval on Eesti ja Läti ooperi-, pop-, jazz- ja rockilauljad, sümfooniaorkestri kõrval on kaasategev ka nn streetband.

Leonard Bernsteini lavateos lauljatele, näitlejatele ja tantsijatele, Ameerika muusikali helikeelega teos Ameerika noortest ja Jumala otsimisest. 20. sajandi keskpaik. Teos, mille eest FBI hoiatas Valget maja ja mille ettekande keelas kirik ära. Kirjutatud president Kennedy mälestuseks.

Missa tellis Jacqueline Kennedy Onassis Kennedy keskuse (the John F. Kennedy Center for the Performing Arts) avamiseks Washingtonis ja on pühendatud John F. Kennedyle, kelle mõrvast möödus 2013. aasta novembris 50 aastat.


MISSA SAAMISLOOST JA SISUST

Ukraina juutide perekonnast pärit liberaalne aktivist Bernstein pani 400 aasta vanuse roomakatoliku missa pingelisse dialoogi 20. sajandi Ameerika tänavakeele ja muusikaga. Sakraalne katoliku liturgia esitatakse sõnasõnalt, sellele on lisatud üdini juudilik Jumalaga vaidlemine ja kauplemine. Bernstein kasutas seda vastandust näitamaks Kennedy-järgse ajastu usukriisi ja kultuurilist läbipõlemist. Sündis teos, mis näitas 1970ndate alguse segadust ja vaimset mandumist, otsis autoriteete ja võitles rahu eest. Teos, mille eest FBI hoiatas Valget Maja ja mille ettekande keelas kirik ära.

Ajalooline taust

1960ndate lõpus lõhestas USAd Vietnami sõjaga kaasnev sõjavastane liikumine, rahulolematus valitsuse eelnõudega, Mai Lai veresauna taolised massimõrvad Vietnamis, Laose ja Kambodža hõivamine, aktivistide vangistamine ja 1970. aasta Kent State´i tulistamine. See tormiline aeg sünnitas noortekultuuri, mis janunes usaldusväärse valitsuse ja nende väärtustele vastavate vaimsete juhtide järele. Missa andis neile hääle.

Missat luues konsulteeris Bernstein Isa Dan Berri, katoliku preestri ja sõjavastase aktivistiga, kes oli enne vangistamist FBI kümne kõige tagaotsitavama nimekirjas. 1971. aasta suvel, kui lähenes missa esiettekanne, hoiatas FBI Valget Maja, et missa ladinakeelne tekst võib sisaldada varjatud sõjavastast sõnumit ja et Bernstein on loonud süžee, mis “seab Ameerika Ühendriikide valitsuse piinlikku olukorda”. President Nixonil oli rangelt soovitatud ettekandel mitte viibida ja tema puudumine oli silmatorkav.

Vastukajad

Esiettekande vastukajad olid väga vastakad. Rooma-Katoliku Kirik ei kiitnud seda heaks ja mõnes linnas jäeti ettekanne kohaliku kiriku survel ära, samal ajal kui mitmed mõjukad vaimulikud deklareerisid teosele siiski ka oma toetust. Osa muusikakriitikuid heitis teosele ette žanrite segamist, teised jällegi kiitsid missa hingestatust. Enamus publikust oli aga sügavalt liigutatud ja eelkõige just teose otseselt kõnetava, osadusliku sõnumi tõttu.

Sisu

Bernsteini teoses viib missat läbi preester, keda saadavad segakoor, poistekoor, liturgia-abilised ja muusikud. Võimu põlgavatest noortest koosnev kogudus („Street Chorus“ ehk tänavakoor) esitab väljakutseid kiriklike dogmade vastu. Pinge kasvades muutub armulauda läbiviiva preestri rüü aina pidulikumaks ja detailirohkemaks. Küünilised koguduseliikmed pöörduvad tema kui kõigi nende murede lahendaja poole ja nõuavad agressiivselt rahu. Suutmata taluda oma autoriteedi koormat, heidab preester armulaua karika põrandale ja variseb vaimselt kokku. See katarsis avab tagasitee lihtsa, puhta usutunde juurde, millega missa algas. Kuigi Bernsteini Missa tõstatab kahtlusi jumalikust ülemvõimust, näidates selle vastuolusid ja esitades küsimusi religiooni tähtsusest tänapäeva elus, toimib see siiski kokkuvõttes usu taaskinnitusena ja annab lootust üleüldiseks rahuks.

Helikeel

Missa muusika eklektilisus näitab Bernsteini loomingu mitmetahulisust. Siin on bluusi, rocki, gospelit, folki, ka muusikali ja džässi sugemeid kõrvuti 12-tooni serialismiga, sümfoonilist marssi, pidulikke hümne, Lähis-Ida tantse, orkestri-meditatsioone ja voogavaid koraale – kõik kogutud ühte juhtmotiividega dramaatilisse teosesse. Bernstein kasutab tänavakoori mässulist ja heakõlalist rock´n´rolli väljakutsena keerulise helikeelega kirikumuusika vastu. Lõpus laheneb muusikaline vastuolu ülistavasse heakõlalisse koraali (Meie Isa palve), mida laulab kogu koosseis.

Tänapäeval

2000. aastal kõlas Bernsteini Missa paavst Johannes Paulus II palvel Vatikanis. Teose äärmuslik stiilide segamine ei mõju nüüd enam nii šokeerivalt. Aeg on näidanud, et see on ilmutuslik teos, mis jätkuvalt kõnetab ning puudutab kuulajaid sügavalt kogu maailmas.

See missa on suur teos. Siia kuulub suur orkester, kaks koori, lisaks poistekoor, Broadway-mahus solistide koosseis (koos balletitrupiga), puhkpillide marsi-orkester ja rock-ansambel. Tundub irooniline, et selline koosseis on kuhjatud teosesse, mis pühitseb inimese lihtsaimat laulu: tema armastust ja usku Jumalasse. Aga teose lõpus tuleb lihtsus just seetõttu  tohutu jõuga esile.“ Nina Bernstein

Leonard Bernstein (1918-1990), helilooja, dirigent ja õpetaja, oli üks neist 20. sajandi olulisematest persoonidest, kes tõesti muutis muusikamaailma. Tema heliloojapanus oli kolm sümfooniat, filmimuusika (menufilm “On the Waterfront”) ja suur hulk lavamuusikat (sh Ameerika muusikaliteatri nurgakivi “West Side Story”). Ta oli esimene Ameerikas sündinud dirigent, kes pälvis tohutu rahvusvahelise kuulsuse.

Esietendus 1971. aastal Kennedy keskuse sisse pühitsemisel Washingtonis, antud lavastuse versiooni ettekanne 2007. aastal Riias.
Ladina ja inglise keeles inglise ja eestikeelsete subtiitritega
Kestus: 2 tundi 30 minutit ühe vaheajaga