Play database

Lootuseriismetel hulpiv teenindaja, kel huulil vaid roidunud "Coca, Fanta, Sprite?". Pallimeres
sumav luuletaja. Mõtlemisest väsinud noormees, kes otsib lihtsat tööd. Armukolmnurk, mil
tegelikult nurki kamaluga enam. Kaks linna peale lastud peojänest. Arvo Pärt. See on tüüpiline
õhtupoolik selles parkimisplatsi anonüümsesse avarusse uppunud kiirtoiduketi restoranis, kus
inimsaatused laotakse vilunud liigutustega ühiskonna-burgeriks – maitseb hästi, aga pärast on
raske olla. Eks igaüks vaata ise, millega ta oma isikliku kahjatsemise sümfoonia alla loputab:
"Ecstasy, Poeesia, Lõpp?".