Peterburi Riiklik Balletiteater: Uinuv Kaunitar

Autor: Pjotr Tšaikovski
Külalisetendus 6. aprillil 2017 Nordea Kontserdimajas

Jakobsoni-nimeline Peterburi Riiklik Balletiteater
Teatri kunstiline juht Venemaa teeneline artist Andrian Fadejev

Ballett 3 vaatuses

Helilooja Pjotr Tšaikovski
Koreograafid Marius Petipa ja Jean-Guillaume Bart
Kunstnik Olga Šaishmelašvili
Valguskunstnik Evgeni Ganzburg
Dirigent Aleksandr Titov
Kaastegev Peterburi Riiklik Akadeemiline Sümfooniaorkester

Publik saab nautida traditsioonilist klassikalist balletti, mille toob tänapäevale lähemale rafineeritud prantsuse stiilis lavastus. Etendused toimuvad Peterburi Riikliku Akadeemilise Sümfooniaorkestri saatel.
Ballett „Uinuv kaunitar“ on esimene koostöölavastus Leonid Jakobsoni nimelise balletiteatri ja kuulsa prantsuse koreograafi, pedagoogi ja Pariisi Ooperi tantsija Jean-Guillaume Bartʼiga.
„Uinuv kaunitar“ esmalavastati Peterburis 1890. aastal ja juba siis oli see koreograafiakunsti meistriteos lahutamatult seotud Prantsusmaaga (loo aluseks on Charles Perraultʼ muinasjutt). Eelkõige tänu kuulsa Marius Petipa algupärasele koreograafiale, mis oli loodud Louis XIV balleti stiilis. Lavastus viib vaataja klassikalise tantsu kuldaega ja kannab ta Versaillesʼ atmosfääri.

Esmalavastusega võrreldes on ballett oluliselt muutunud, nagu on muutunud ka publiku ootused, osatäitjate tehnika ja esinejate füüsiline vorm. Just sel põhjusel soovib Leonid Jakobsoni nimeline balletiteater „elustada“ mineviku meistriteose ja teha selle huvitavaks tänapäeva publikule.
Koreograafi peamiseks eesmärgiks omakorda oli soov mitte muuta balletti sünteetiliseks kunstiks, eemalduda virtuoossusest ega lasta tantsul muutuda akrobaatikaks. Jean-Guillaume Bartʼi jaoks on ballett lugu, mida räägitakse tantsu kaudu. Klassikalisel koreograafial on koos muusikaga oma dünaamika, ekspressiivsus ja võime kanda ideed. Selle instrumendiks saab näiteks haldjas Carabosse partii, mis muutub miimilisest (nagu 1890. aasta lavastuses) tantsuliseks ja mida esitavad nii naine (tegelaskuju, kes on vastandatud Sirelihaldjale) kui ka mees. Üllatusena publikule eelneb loole proloog, mis selgitab haldjas Carabosse viha põhjuse ja toob selgust paljudesse sündmustesse, mida Perraultʼ ja Petipa jutustavad.

Etenduse kestus 3 tundi ja 10 minutit.


Vaata lavastuse kodulehte


Täppisotsing
Juuli 2020
E T K N R L P
    01 02 03 04 05
06 07 08 09 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31    

Esietenduste ja teatri- uudiste saamiseks kirjutage palun liisi[ät]teater.ee

Made by Wiseman