Estonia tähistab rahvusvahelist tantsupäeva balletigalaga

Märtsikuu viimasel päeval tähistas koreograaf ja Estonia kauaaegne peaballettmeister Mai Murdmaa oma 75. sünnipäeva. Murdmaa talendi austajatel on võimalus tema loomingust osa saada 28. aprillil Estonias toimuval rahvusvahelise tantsupäeva balletigalal, mis on pühendatud lugupeetud koreograafi juubelile.

Eesti Rahvusballeti solistide ja tantsijate, Vanemuise teatri solistide ning Tallinna Balletikooli õpilaste esituses jõuavad publiku ette „Armastuse tango“ Piazzolla muusikale, „Modus“ ansambli The Spinning-Wheels Drive Band muusikale, „Ave Maria“ ja „Malagueņa“ Singi muusikale, duetid ballettidest „Don Juani mäng“ ning „Kuritöö ja karistus“ ja palju muud põnevat. Tantsuosale lisavad oma panuse metsosopran Juuli Lill ja keelpillikvartett - Neeme Punder (flööt), Peeter Malkov (altflööt), Daniel Julle (kitarr) ja Aare Tammesalu (tšello). Balletigurmaanide rõõmuks saab näha katkendeid Ruti Murusalu 2014. aastal valmivast filmist „Ballettmeister“, mis räägib õhtu peategelase elust ja loomingust ning videolõike ERR arhiivist.

Neljandat aastat järjest antakse gala alguses kätte ERGO tantsuauhinnad Eesti Rahvusballeti parimale nais- ja meestantsijale.

Mai Murdmaa õppis 1947–56 Tallinna Koreograafiakoolis Lia Leetmaa klassis ning oli 1960. aastani Estonia tantsija. Elukäänakud viisid Murdmaa õppima Moskva GITIS-esse (1959–64), mille ta lõpetas ballettmeistri erialal. Juba üliõpilasena valminud E. Tambergi „Ballett-sümfoonia“ (1963) leidis kiitva vastuvõtu nii publiku kui ka kriitikute hulgas. Estonia ballettmeistrina (alates 1965) ja peaballettmeistrina (alates 1973) tõi ta oma originaalse ja kaasaegse mõtlemisega teatrisse värskust ja uusi tuuli ning põhjustas teatri repertuaari, tantsukeele ja kunstilise maailmamõistmise revolutsioonilise uuenemise. Töötades peaaegu trupi võimete piiril, sai kaasaegse klassikalise balletitehnika vaba valdamine teatris endastmõistetavaks normiks. Murdmaa loomingus on kõrvuti balletiklassika (Delibes’i „Coppélia“, Tšaikovski „Uinuv kaunitar“, Prokofjevi „Tuhkatriinu“) ja eesti heliloojate balletid (Sumera „Anselmi lugu“, Tambergi „Joanna tentata“ ning „Poiss ja liblikas“), samuti sümfooniliste suurvormide balletiseaded, tantsud ooperites ja operettides. Lisaks koduteatrile on ta lavastanud mitmel pool välismaal.
Mai Murdmaa omapärane mõtlemine koreograafias on pälvinud rohkelt tunnustusi: 1972. aastal pälvis ta Eesti NSV teenelise kunstitegelase, 1984. aastal Eesti NSV rahvakunstniku aunimetuse, 1985. ja 1991. aastal omistati talle balleti aastapreemia ning 1993. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia, 2001. aastal hinnati ta panust Valgetähe III klassi teenetemärgi ja 2011. aastal riikliku elutöö kultuuripreemia vääriliseks.

Rahvusooper Estonia
www.opera.ee

Estonia pst. 4, 10148 Tallinn, Estonia
Maja täis muusikat!


Täppisotsing
November 2019
E T K N R L P
        01 02 03
04 05 06 07 08 09 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30  

Esietenduste ja teatri- uudiste saamiseks kirjutage palun liisi[ät]teater.ee

Made by Wiseman