Lembit Eelmäe (26.IX 1927 – 2.VII 2009)

Juulikuu teine päev tõi kurva sõnumi: meie hulgast lahkus Eesti vanimaid tegevnäitlejaid Lembit Eelmäe, rohkem kui pool sajandit Vanemuise laval teatrilukku kinnistunud suurrolle teinud teatrimees.

Lembit Eelmäe sündis 26. septembril 1927 Viljandimaal Holdre vallas. Oma mulgi päritolu pidas ta kogu elu väga oluliseks, see kiindumus väljendus omaloodud mulgimurdelistes luuletustes ja juttudes, kaasalöömises Mulkide Seltsi tegevuses ja muudes kodukoha ettevõtmistes. Püüe loomingu ja kunsti poole viis Helme kandi sepa poja õppima Eesti Teatriinstituuti, mille ta lõpetas 1951. aastal, järgnesid esimesed hooajad ja rollid Pärnu Endlas. 1957. aastal tuli Lembit Eelmäe Kaarel Irdi kutsel Vanemuisesse, mis jäigi ta kauaaegseks koduteatriks. 2006. aastal nimetas Tartu linn ta oma aukodanikuks.

Eelmäe teatritee on ere näide sellest, kuis ka suur anne võib vajada pikemat küpsemist. Nii polnud esimesed Tartu-aastad loomingulises mõttes kuigi viljakad, kuigi väiksemaid ja suuremaidki rolle jagus. Ometi oli kogunenud ka üksjagu pettumuskibedust, mõeldud teatrist loobumismõtteid. Siiski hakkas alates 1960ndate lõpust, Jaan Toominga ja Evald Hermaküla uuenduslikes lavastustes, kogunema ka vastutusrikkamaid osatäitmisi. 1976. aastal valminud Jürka roll Jaan Toominga lavastatud "Põrgupõhja uues Vanapaganas" alustas aga täiesti uut lehekülge Eelmäe loomingus. Siin sulasid kokku tema näitlejanatuuri pehme lürism ning võimas energeetika. Vaid mõneaastase vahega sünnivad kandvad rollid Toominga 1970–1980ndate kogu Eesti teatri tipplavastustes: Mogri Märt Kitzbergi "Kauka jumalas", Vargamäe Andres Tammsaare "Tões ja õiguses", nimiosa Ugalas mängitud "Kihnu Jõnnis".

1980ndate teisest poolest hakkas ridamisi tulema mahlakaid karakterrolle, kõik juba küpse meistriklassi märgiga. Ühtviisi veensid vaatajat nii teatraalsemas-grotesksemas laadis kui ka realistlikuma rahvaliku mündiga tegelased. Tema selle perioodi suurrollidki on sedavõrd vastandlikud persoonid nagu Leonid Brežnev (Yliruusi "Magamistoad") ja Shakespeare'i kuningas Lear. Eelmäe kõrvalrollidest äratas tähelepanu ja pälvis preemiaid Wilhelm Foldal (Ibseni "John Gabriel Borkman"), viimaseks peaosaks jäi Pavel Razumovskaja "Vladimiri väljakus".

Lembit Eelmäe pikal teatriteel esinenud pedagoogide, lavastajate ja kolleegide rida
ulatub eesti teatri esimestest professionaalsetest tegijatest kuni tänase teatrinooruseni. Kaarel Irdist Mati Undini, Voldemar Pansost Jaan Toomingani, Epp Kaidust Katri Aaslav-Tepandini. Eelmäe viimane lavaroll Bergmani näidendis "Lärmab ja veiderdab" viis ta korraks kokku seni viimase lennu teatrikooli lõpetaja Maarja Mitiga.

Teatrirollid olid aga vaid üks, ehkki silmapaistvaim osa Eelmäe loomingulises biograafias. On veel omakirjutatud näidendid ja luulekogud, lavastused, estraadipalad, filmid, raadio- ja teleesinemised, harrastusnäitlejate abistamine. Abistaja ja andjana jäävad mäletama teda ka vanemuislased koduteatrist – ka veel siis, kui abi oleks vajanud tegelikult andja ise. Suure teatrimehe lahkumise puhul teeb sügava kummarduse kogu eesti rahvas.

Teater Vanemuine
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Tartu linn
Eesti Teatriliit
Eesti Etendusasutuste Liit
Eesti Näitlejate Liit
Teater Ugala
Teater Endla

Hüvastijätmine Lembit Eelmäega toimub 7. juulil kell 12 Vanemuise suures majas.
Teatrimaja uksed avatakse kell 11. Lilli ja pärgi palutakse mitte tuua.


Täppisotsing
Mai 2020
E T K N R L P
        01 02 03
04 05 06 07 08 09 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Esietenduste ja teatri- uudiste saamiseks kirjutage palun liisi[ät]teater.ee

Made by Wiseman