Korsaar

Teater: Forum Cinemas
Autor: ballett Adolf Adam’i muusikale
Lavastaja: Originaalkoreograafia: Marius Petipa; uus koreograafia: Aleksei Ratmanski
tantsulavastus

Originaallibreto  Jules Henri Vernoy de Saint Georges ja Joseph Mazilier, Marius Petipa töötluses Adolf Adam’i muusikale.

Originaalkoreograafia: Marius Petipa

Uusversioon: Aleksei Ratmanski ja Juri Burlaka


Riikliku Suurte Teatri orkester, Suure Teatri balletisolistid ning kordeballett

Lavakujundus: Boriss Kaminski

Kostüümid: Jelena Zaitseva

Valguskunstnik : Damir Ismagilov

Marius Petipa’d (Prantsusmaa 1818 - 1910) peetakse balletiajaloos maailma kõige mõjukamaks ballettmeistriks. Oma pika karjääri jooksul Peterburi Keiserliku Teatri peaballettmeistrina (1871-1903) jõudis ta luua üle 50 balleti ning tõi uuesti lavale suure hulga teiste ballettmeistrite loomingut. Enamus tema töödest kuuluvad kindlalt balletirepertuaari nurgakivide hulka.

Aleksei Ratmanskist sai peale Moskva Riikliku Koreograafiaakadeemia lõpetamist 1986. aastal tantsija Ukraina Rahvusooperis, hiljem on ta tantsinud ka Kanada Royal Winnipeg Ballet’s ning Royal Danish Ballet’s. Tantsimise kõrvalt lavastas ta arvukaid ballette ning kogus tuntust koreograafina. 2003. aastal pakkus Moskva Suur Teater talle võimalust tuua lavale nõukogudeaegne ballett „Helge oja“. Balletist sai tõeline menuk ning Aleksei Ratmanski nimetati järgmisel aastal teatri kunstiliseks juhiks. Selles ametis püsis ta kuni 2009. aastani.

Lord Byroni poeemist „Korsaar“ (1814) inspireeritud balleti lõi 1856. aastal Pariisi Ooperiteatrile Joseph Masilier. 1858. aastal tõi Jules Perrot Suure Teatri laval välja oma versiooni, milles tantsis peaosa Marius Petipa. Aleksei Ratmanski ja Juri Burklava lõid balleti uue, senistest kõige uhkema koreograafia 2007. Aastal, mis püsib samasugusena tänapäevani.

Adrianoopoli turuväljakul tutvustab orjapidaja Lankedem oma uusimat kaupa. Väljakule saabub grupp korsaare, keda juhib Conrad. Too silmab kaunist Medorat ning mõlemad armuvad hetkega teineteisesse. Väljakule saabub paša, keda köidab Medora ilu, nii et paša otsustab tütarlapse endale osta. Landekem üritab selgitada, et neiu pole müügiks, kuid nõustub lõpuks paša rikkaliku pakkumisega. Ühtäkki vangistavad korsaarid Conradi juhtimisel kõik naissoost orjad, nende seas ka Medora...


Vaata lavastuse kodulehte


Täppisotsing
Juuli 2019
E T K N R L P
01 02 03 04 05 06 07
08 09 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31        

Esietenduste ja teatri- uudiste saamiseks kirjutage palun liisi[ät]teater.ee

Made by Wiseman