Kollaborandid

Teater: Eesti Draamateater
Autor: John Hodge
Lavastaja: Merle Karusoo
sõnalavastus
20. septembril 2013 suures saalis.

Kunstnik Pille Jänes (külalisena)
Valguskunstnik Margus Vaigur (Endla)
Helilooja Urmas Lattikas (külalisena)
Koreograaf Teet Kask (külalisena)
Tõlkinud Triin Sinissaar

Osades Hendrik Toompere jr, Guido Kangur, Merle Palmiste, Maria Avdjushko, Roland Laos, Hendrik Toompere jr jr, Mari-Liis Lill, Raimo Pass, Jaan Rekkor, Indrek Sammul, Sulev Teppart (külalisena), Johannes Tammsalu.

Kirjanik Mihhail Bulgakoviga juhtub ühel ööl – või näeb ta unes, et juhtub – uskumatu lugu. Stalin kutsub ta Kremli-alusesse salajasse tunnelisse ja pakub: „Teeme vahetust!“ On 1930. aastate lõpp ning Stalinil on käsil kollektiviseerimine ja partei ridade puhastamine reeturitest. Bulgakov on aga äsja asunud kirjutama ülistusteost noorest Stalinist – verehind, millega ta loodab osta loa oma ärakeelatud näidendi taasesitamiseks. Ja nad vahetavadki kohad – või näeb Bulgakov unes, et nad vahetavad. Stalini sõrmede alt lausa lendab kirjutusmasinast lehekülgi noore gruusia revolutsionääri karastumise loost, Bulgakovi käe läbi saavad aga allkirja miljonite inimeste elu hävitavad viljarekvireerimise ja küüditamise käsud.

Bulgakovlik muutuv maailm on teatris parasjagu naljakas: riidekapist ilmuvad tegelased, trussikute väel tagaajamised magamistoas, gruusia tantsu vihtuv Stalin, nõukogude propagandateatri pateetilised näitlejad. Kui see ikka on unenägu, fantaasia. Aga kui see teoks saab? Võimu ja vaimu vastasseis oli siis ja on tänagi tegelik, nagu ka inimeste manipuleeritavus. Tookord piisas kellegi murdmiseks ehk avaldamisloast, olmeraskustega alandatud nõukogude inimesele näpuotsaga mugavuste jagamisest nagu soe vesi ja ehtne oakohv. Panused on tänapäeval teised, aga endiselt õrn on see piir, kus tühise tehinguna või märkamatu järeleandmisena öeldud sõna, tehtud tegu, antud allkiri, „millest keegi teada ei saa“, vallandab kurjuse laviini. „Kollaborantides“ juhtub see täht-tähelt nõnda – ja tegelikult ei olegi tähtis, et see on läbi mängitud vaid unenäos. Sest inimese isiklik vastutus, tema enda sisemine moraalne mõõdupuu on alati kaalukeel. Et Stalinil ei oleks õigus, kui ta näidendis ütleb: „Vaenlaste tapmine on lihtne. Tõeline väljakutse on muuta seda, kuidas nad mõtlevad, saada nende mõistus oma kontrolli alla. Ja ma arvan, et ma mängisin sinu mõistusega üsna osavalt. Aastate pärast võin ma öelda – Bulgakov? Jah, meil õnnestus isegi teda koolitada. Me murdsime ta, me suudame ükskõik kelle murda. See on inimese võitlus koletise vastu, Mihhail. Aga koletis võidab alati.“

Hendrik Toompere jr mängis Eesti Draamateatri laval Mihhail Bulgakovit hiljuti ka Jaan Unduski „Boulgakoffis“. Selle nüüdseks oma lavaelu lõpetanud lavastuse viimased Bulgakovi sõnad – „Veel! Veel! Veel!“ – osutusid endeliseks: ka „Kollaborantides“ mängib Bulgakovit Hendrik Toompere jr ja tema naist Merle Palmiste. Stalini osas on Guido Kangur.


Vaata lavastuse kodulehte


Täppisotsing
Juuli 2019
E T K N R L P
01 02 03 04 05 06 07
08 09 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31        

Esietenduste ja teatri- uudiste saamiseks kirjutage palun liisi[ät]teater.ee

Made by Wiseman