Julius Caesar

Teater: Estonia
Autor: Georg Friedrich Händel
Lavastaja: Georg Rootering (Saksamaa)
muusikalavastus
Esietendus Rahvusooper Estonias 27. jaanuaril 2012

Georg Friedrich Händeli ooper kolmes vaatuses
Nicola Francesco Haymi libreto Giacomo Francesco Bussani libreto „Julius Caesar Egiptuses“ ainetel
Maailmaesietendus 20. veebruaril 1724 Londoni King’s Theatre’is

Muusikaline juht ja dirigent: Andres Mustonen
Lavastaja: Georg Rootering (Saksamaa)
Kunstnik: Lukas Noll (Saksamaa)
Koreograaf: Kati Kivitar
Valguskunstnik: Anton Kulagin

Esimest korda Eestis!

Hilisbaroki ühe tuntuma helilooja, Georg Friedrich Händeli „Julius Caesar“ jutustab rikkalikus heli- ja ülevas tundekeeles ühest ajaloo kuulsamast sõjast ja suuremast armastusloost. Tegemist on ühe populaarsema Händeli ooperiga. Juba helilooja eluajal lavastati seda ainuüksi Londonis kolmel korral, kokku anti 38 etendust. Händeli ooperite peategelased on enamasti ajaloost tuttavad suured isiksused, kuid helilooja pole oma loomingus kunagi otsinud kuiva ajaloolist tõde, vaid loonud särava paleti väga inimlikest tegelaskujudest. Ooperi libretist oli Londonis elav itaallasest muusik Nicola Haym, kes kasutas alusmaterjalina mitmeid varasemaid libretosid, peamiselt Giacomo Francesco Bussani oma Antonio Sartorio ooperile „Julius Caesar Egiptuses“ (1676). Olemasolevate libretode kasutamine uute loomisel oli Londonis tavaline, kuid neid lühendati oluliselt ja mugandati vastavalt trupi võimekusele.

Esietendusel laulsid Caesarit ja Ptolemaiost ooperiajaloo kuulsaimad kaastraatlauljad Senesino (Francesco Bernardi) ja Gaetano Berenstadt ning Kleopatrat sopran Francesca Cuzzoni. 20. sajandil on Kleopatra rolli laulnud kuulsad sopranid Lisa della Casa, Joan Sutherland, Evelyn Lear, Beverly Sills ja Montserrat Caballé. Vaatemängulisuse lisamiseks kasutas Händel tolleaegset populaarset võtet – ta tõstis lavale väikesekoosseisulise orkestri, kelle ülesandeks oli saata lauljat ja osaleda ooperi tegevustikus. Ta tõi Kleopatra aaria „V’adoro, pupille“ ajal lavale üheksat muusat kehastava muusikuterühma, mis koosnes oboest, kahest viiulist, vioolast, harfist, viola da gambast, theorbist, fagotist ja tšellost.

Händeli menuooperi toob Estonias lavale Georg Rootering Saksamaalt, kelle lavastatud Glucki „Orpheus ja Eurydike“ jõudis Eesti publikuni Birgitta festivalil 2010.

Caesar on sõjaretkel Egiptusesse ja armub 19-aastasesse imekaunisse Kleopatrasse. Kleopatra unistab Egiptuse ainuvalitseja kohast, kuid peab jagama trooni oma venna Ptolemaiosega. Neiu on sunnitud asuma vastase poolele ning võrgutama Egiptust vallutava Caesari, et tema abiga troonile pääseda. Ootamatult tärkab aga Kleopatra ja Caesari vahel poliitilisi intriige ja sõdu trotsiv armastus.


Vaata lavastuse kodulehte


Täppisotsing
Oktoober 2019
E T K N R L P
  01 02 03 04 05 06
07 08 09 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31      

Esietenduste ja teatri- uudiste saamiseks kirjutage palun liisi[ät]teater.ee

Made by Wiseman